Tasuta tarne LP EXPRESSiga alates 30 €4,7 / 5 676 arvustuse põhjalKohaletoimetamine: LT, LV, EE, FI

Teave

Küsimusi?

Helista: +370 6086 2531
Palun kirjutage: [email protected]

Sotsiaalsed võrgustikud

.

unetus

Unetus: mida teha, et taas rahulikult magada

Uuendatud: 19.11.2026

Unetus on unehäire, mille puhul on raske uinuda, ärgatakse sageli öösel või liiga vara hommikul ning seetõttu tuntakse päeval väsimust, kuigi magamiseks oli piisavalt aega. Lühiajalisi unetuse episoode kogeb vähemalt korra umbes kolmandik täiskasvanutest, krooniline unetus, mille puhul raskused korduvad vähemalt 3 ööl nädalas kauem kui 3 kuud, puudutab aga umbes 10 % inimestest.

Hea uudis on see, et unetust saab enamasti ohjata. Euroopa unetuse juhised (2023) soovitavad kroonilise unetuse korral esmalt mitte ravimeid, vaid unetuse kognitiiv-käitumisteraapiat (CBT-I), mis muudab uneharjumusi ja mõtteid une kohta. Sellest juhendist leiate, kuidas juba täna öösel uinuda, millised on unetuse sagedasemad põhjused, kuidas toimivad unefaasid ja mida näitavad uuringud uneks mõeldud toidulisandite kohta.

Lühidalt: kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, tõuske voodist, tegelege hämara valguse juures millegi rahulikuga ja minge tagasi alles siis, kui uni tuleb. Tõuske iga päev samal ajal, ärge jooge kohvi umbes 8 tundi enne magamaminekut ning piirake õhtul alkoholi ja ekraane. Kui unetus kestab kauem kui 3 kuud, pöörduge arsti poole: kõige tõhusam pikaajaline lahendus on CBT-I.

Sisukord

  1. Mis on unetus
  2. Kuidas uinuda, kui vaevab unetus
  3. Kuidas kiiresti uinuda: 5 tehnikat
  4. Unetuse põhjused
  5. Unetus eri eluetappidel
  6. Unefaasid: mis toimub öösel
  7. Kuidas unetus mõjutab tervist
  8. Unetuse ravi: mida soovitavad juhised
  9. Unehügieen: harjumused, mis aitavad
  10. Une jälgimine: nutikellad ja unepäevik
  11. Toidulisandid uneks: mida näitavad tõendid
  12. Levinumad müüdid une kohta
  13. Korduma kippuvad küsimused
  14. Allikad

Mis on unetus

Unetus ehk meditsiiniliselt insomnia on seisund, mille puhul uneraskused korduvad hoolimata sobivatest magamistingimustest ja häirivad päevast toimetulekut. Sellele on iseloomulik üks või mitu tunnust:

  • raske uinuda, kuigi tunnete end väsinuna;
  • ärkate sageli öösel ega suuda kaua uuesti uinuda;
  • ärkate hommikul liiga vara ega jää enam magama;
  • päeval tunnete väsimust, ärrituvust või on raske keskenduda.

Lühiajaline ja krooniline unetus

Lühiajaline unetus tekib enamasti konkreetse sündmuse tõttu: stress tööl, haigus, reis või kaotus. See kestab mõnest päevast mõne nädalani ja möödub sageli iseenesest, kui põhjus kaob.

Krooniliseks unetuseks loetakse seisundit, mille puhul uneraskused korduvad vähemalt 3 ööl nädalas kauem kui 3 kuud. Sel juhul ei hoia unetust sageli enam alles algne põhjus, vaid välja kujunenud harjumused: pikk ärkvel lamamine voodis, mure une pärast, ebaregulaarne päevakava. Just seetõttu reageerib krooniline unetus kõige paremini käitumise muutustele.

TunnusLühiajaline unetusKrooniline unetus
KestusKuni 3 kuudKauem kui 3 kuud
SagedusEpisoodiliseltVähemalt 3 ööd nädalas
Sage põhjusStress, haigus, reisVälja kujunenud harjumused ja mure une pärast
Esimene sammUnehügieen, stressi juhtimineCBT-I ja arsti konsultatsioon

Kuidas uinuda, kui vaevab unetus

Kui te ei saa uinuda, on loomulik püüda end magama „sundida“, kuid pingutus lükkab und enamasti hoopis edasi. Need CBT-I põhimõtetel põhinevad sammud aitavad selle nõiaringi katkestada:

  1. Kasutage 20 minuti reeglit. Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, minge voodist teise tuppa, lugege või kuulake hämara valguse juures rahulikku muusikat ja minge tagasi alles siis, kui tunnete unisust. Nii seostub voodi taas unega, mitte ärkvel olekuga.
  2. Ärge vaadake kella. Aja lugemine öösel suurendab ärevust. Pöörake kell eemale ja pange telefon voodist kaugemale.
  3. Tõuske iga päev samal ajal. Püsiv ärkamisaeg, isegi pärast halba ööd, tugevdab järgmise õhtu unevajadust ja reguleerib sisemist kella.
  4. Tegelege mõtetega varem. Mõni tund enne magamaminekut kirjutage 10–15 minuti jooksul üles, mis teid muretsema paneb, ja homsed tegemised. Siis keerlevad mõtted voodis lamades vähem ringiratast.
  5. Hingake aeglaselt. Aeglane hingamine, mille puhul väljahingamine on sissehingamisest pikem, ja progresseeruv lihaslõõgastus aitavad närvisüsteemi rahustada.
  6. Ärge püüdke und päeval tasa teha. Pikk päevauni pärast halba ööd vähendab õhtust unevajadust. Vajaduse korral tukastage kuni 20 minutit ja hiljemalt varasel pärastlõunal.

Need sammud ei mõju kohe, vaid mõne nädala jooksul, kui keha õpib taas siduma voodit ja õhtust rituaali unega.

Kuidas kiiresti uinuda: 5 tehnikat

Kui mõtted keerlevad ringiratast, aitavad tehnikad, mis suunavad tähelepanu mujale ja aeglustavad hingamist. Need ei ole imenupp: kõige paremini toimivad need regulaarselt ja koos püsiva päevakavaga kasutades. Kui üks ei sobi, proovige teist.

Hingamine 4-7-8

Hingake sisse läbi nina nelja lugedes, hoidke hinge kinni seitsme lugedes ja hingake aeglaselt suu kaudu välja kaheksa lugedes. Korrake 4 korda. Meetod pärineb jooga hingamistavadest. Otseseid uuringuid selle mõjust uinumisele on vähe, kuid aeglane hingamine pikema väljahingamisega soodustab puhkuse eest vastutava parasümpaatilise närvisüsteemi tegevust. Kui hinge kinni hoidmine on ebameeldiv, lühendage intervalle: peamine on, et väljahingamine oleks sissehingamisest pikem.

Progresseeruv lihaslõõgastus

Voodis lamades pingutage umbes 5 sekundit ühte lihasrühma, näiteks labajalgu, seejärel lõdvestage 10–20 sekundit ja tunnetage erinevust. Liikuge nii järk-järgult ülespoole kuni õlgade ja näoni. See tehnika on osa CBT-I lõõgastusest ja aitab vähendada ärevusega sageli kaasnevat kehalist pinget. Populaarne „sõduri meetod“ ühendab sisuliselt lihaslõõgastuse ja rahustava kujutluspildi, kuigi eraldi uuringuid selle kohta ei ole.

Kehaskaneerimine

Suunake suletud silmadega tähelepanu aeglaselt läbi keha varvastest pealaeni, ainult aistinguid jälgides ja midagi muutmata. See teadvelolekupraktika juhib tähelepanu pealetükkivatelt mõtetelt eemale ning uuringutes seostatakse teadveloleku programme parema subjektiivse unekvaliteediga.

Kognitiivne segamine

Mõelge välja neutraalne sõna, näiteks „LEHT“, ja kujutlege iga selle tähe jaoks võimalikult palju omavahel seosetuid esemeid: L-tähe jaoks lõvi, lamp, lusikas ja nii edasi. Juhuslikud, emotsionaalselt neutraalsed kujutluspildid meenutavad mõtteid, mis tekivad loomulikult enne uinumist, ja tõrjuvad ärevust tekitavaid mõtteid. Meetodi pakkus välja Kanada kognitiivteadlane, uuringuid on seni vähe.

Paradoksaalne kavatsus

Pimedas lamades hoidke silmad lahti ja ärge teadlikult püüdke uinuda. See kõlab kummaliselt, kuid just püüdlused uinuda hoiavad sageli erksust alles ja neist loobudes väheneb mure une pärast. Paradoksaalset kavatsust kasutatakse ühe CBT-I kognitiivse meetodina.

Unetuse põhjused

Unetust põhjustab harva üks tegur. Enamasti põimuvad mitu tegurit: stress, harjumused, hormonaalsed muutused või tervisehäired. Kui mõistate, mis und segab, on lihtsam sobiv lahendus valida.

Stress ja ärevus

Stress on üks sagedasemaid unetuse põhjusi. Pinge ajal aktiveerub sümpaatiline närvisüsteem ning kortisooli ja adrenaliini hulk suureneb, mistõttu keha jääb erksaks ka õhtul. Mure une enda pärast tugevdab seda nõiaringi veelgi: mida rohkem püüame uinuda, seda raskem see on. Stressi juhtimisest loe lähemalt artiklist mis on stress ja kuidas seda ohjata, kortisooli taset saab aga kodus mõõta Bloodo kortisoolitestiga.

Ekraanid ja häiritud ööpäevarütm

Ere valgus õhtul, eriti ekraanidelt, võib pärssida melatoniini ehk niinimetatud pimedushormooni eritumist ja lükata une algust edasi. Veelgi olulisem on see, et sirvimine, töö või uudised õhtul hoiavad aju aktiivsena. Vahetustega töö, reisid üle ajavööndite ja ebaregulaarne nädalavahetuse rääžiim häirivad samuti ööpäevarütmi ehk sisemist kella.

Hormonaalsed muutused

  • Menopaus: kuumahood ja öine higistamine äratavad sageli öösel. Loe sellest lähemalt artiklist, mis käsitleb teemat unehäired ja naiste tervis.
  • Kilpnäärme häired: ülitalitlev kilpnääre võib põhjustada ärevust ja uinumisraskusi.
  • Rasedus: füüsilised muutused ja sagedasem urineerimine häirivad und, eriti viimastel kuudel.

Haigused ja ravimid

Unetus on sageli mõne muu seisundi tunnus. Und häirivad uneapnoe, rahutute jalgade sündroom, refluks, krooniline valu, astma või depressioon. Ka mõned ravimid, näiteks steroidid või osa vererõhku ja meeleolu mõjutavaid ravimeid, võivad und segada. Ravimeid ei tohiks ise lõpetada ega muuta: seda tasub arutada arstiga.

Eluviis ja harjumused

  • Kofeiin: selle poolväljutusaeg on keskmiselt umbes 5 tundi, mistõttu pärastlõunane kohv mõjub veel õhtul. Uuringute ülevaade näitab, et kohvi ei tasu juua umbes 8 tundi enne magamaminekut.
  • Alkohol: aitab kiiremini uinuda, kuid pärsib REM-und ja põhjustab ärkamisi öö teisel poolel.
  • Pikk päevauni: vähendab õhtust unevajadust.
  • Vähene kehaline aktiivsus: liikumise vähesust seostatakse halvema unekvaliteediga.
  • Rikkalik hiline õhtusöök: raske toit vahetult enne magamaminekut võib põhjustada ebamugavust ja refluksi.

Unetus eri eluetappidel

Uneraskuste põhjused ja lahendused erinevad vanuse ja elusituatsiooni järgi. Allpool käsitleme levinumaid.

Eakamas eas

Vanusega muutub unevajadus vähe: üle 65-aastastel soovitatakse magada 7–8 tundi. Muutub une ülesehitus: sügavat und jääb vähemaks, sisemine kell nihkub varasemaks, mistõttu tahetakse varem magama minna ja ärgatakse varem. Und häirivad sagedamini öine urineerimine, valu ja kasutatavad ravimid. CBT-I on tõhus ka eakamas eas, kuid mõned unerohud suurendavad eakatel kukkumisohtu, seega peaks nende kasutamise üle otsustama arst. Aitavad päevavalgus, kehaline aktiivsus päeva esimesel poolel ja kuni 20–30-minutiline päevauni.

Vahetustega töö

Öösel töötades tuleb magada siis, kui sisemine kell annab märku erksusest. Aitavad mõned põhimõtted:

  • magage pärast öövahetust täiesti pimedas ja vaikses toas, kasutage pimendavaid kardinaid, unemaski või kõrvatroppe;
  • kandke hommikul koju minnes päikeseprille, et ere valgus ei annaks kehale märku päevast;
  • hoidke püsivat põhiuneaega, mis kordub nii töö- kui ka vabadel päevadel;
  • tarbige kofeiini ainult vahetuse esimesel poolel;
  • vahetage võimaluse korral vahetusi päripäeva: hommikune, päevane, öine.

Rasedus

Uneraskused on kõige sagedasemad raseduse viimastel kuudel: segavad suurenenud kõht, kõrvetised, sagedasem urineerimine ja särgkrambid. Kõige mugavam on magada küljel, padi põlvede vahel ja kõhu all. Mis tahes toidulisandeid, sealhulgas melatoniini ja taimseid segusid, tuleks raseduse ajal kasutada ainult arstiga nõu pidades. Kui on tekkinud vali norskamine või hingamispausid, tasub sellest arstile rääkida.

Menopaus

Perimenopausi ja menopausi ajal häirivad und kõige sagedamini kuumahood ja öine higistamine. Aitavad jahe magamistuba, kerge hingav voodipesu ja kihiline riietus. Kliinilises uuringus vähendas CBT-I tõhusalt unetust ka naistel, keda vaevasid kuumahood. Hormoonravi võimalusi tuleks arutada arstiga. Loe hormoonide mõjust unele lähemalt artiklist, mis käsitleb teemat unehäired ja naiste tervis.

Unefaasid: mis toimub öösel

Uni on aktiivne protsess. Öö jooksul läbib keha 4–6 unetsüklit, millest igaüks kestab umbes 90 minutit ning koosneb kergest, sügavast ja REM-unest. Une kvaliteeti määravad mitte ainult voodis veedetud tunnid, vaid ka see, kas tsüklid ei katke.

Kerge uni

Kerge uni (N1- ja N2-staadium) moodustab umbes poole öösest unest. Südame löögisagedus ja hingamine aeglustuvad, kehatemperatuur langeb ja lihased lõõgastuvad. Selles faasis on lihtne heli või valguse peale ärgata, kuid N2-staadium on oluline mälu ja info kinnistamise jaoks.

Sügav uni

Sügav uni (N3-staadium) moodustab umbes 15–20 % unest ja seda on kõige rohkem öö esimesel poolel. Sel ajal eritub kõige rohkem kasvuhormooni, toimub kudede taastumine ja ajus aktiveerub niinimetatud glümfaatiline süsteem, mis uuringute järgi uhub välja ainevahetuse jääke, sealhulgas beeta-amüloidi. Vanusega sügavat und väheneb, mistõttu eakamad inimesed ärkavad öösel sagedamini.

REM-uni

REM-uni (ingl. Rapid Eye Movement, kiired silmaliigutused) algab umbes 90 minutit pärast uinumist ja pikeneb hommiku poole. Aju töötab sel ajal peaaegu nagu ärkvel olles, kuid keha lihased on lõdvad. REM-uni on oluline emotsioonide töötlemiseks, mäluks ja õppimiseks ning selle puudust seostatakse ärrituvuse ja kehvema emotsioonide juhtimisega. REM-und pärsib eriti alkohol.

Kuidas unetus mõjutab tervist

Üks halb öö tervisele suurt kahju ei tee, kuid pikaajaline unepuudus mõjutab peaaegu kõiki kehasüsteeme. Uuringutes seostatakse lühikest und järgmisega:

  • Südame talitlus (EPA ja DHA aitavad kaasa südame normaalsele talitlusele): metaanalüüsis oli lühikest und magavatel inimestel isheemiatvõve risk 48 % suurem.
  • Isu ja kehakaalu muutused: pärast halba ööd väheneb küllastushormooni leptiini ja suureneb näljahormooni greliini hulk, mistõttu on lihtsam üle süüa.
  • Glükoosi ainevahetus: kroonilist unepuudust seostatakse halvema insuliinitundlikkusega.
  • Immuunsus: uuringus haigestusid alla 6 tunni maganud inimesed pärast kokkupuudet viirusega sagedamini külmetusse.
  • Meeleolu ja tähelepanu: unetust seostatakse suurema ärevuse ja depressiooni riskiga, kehvema mälu ja aeglasema reaktsiooniga.

Täiskasvanutel soovitatakse regulaarselt magada vähemalt 7 tundi ööpäevas, kuid vajadus on individuaalne.

Unetuse ravi: mida soovitavad juhised

Euroopa unetuse juhistes (2023) on kroonilise unetuse ravi esimene valik unetuse kognitiiv-käitumisteraapia (CBT-I). See aitab enamikku inimesi ja selle mõju püsib kauem kui pärast unerohtude kasutamise lõpetamist.

Mida CBT-I hõlmab

  • Stiimulikontroll: voodi on ainult magamiseks ja ärkvel olles ei lamata voodis kauem kui umbes 20 minutit.
  • Uneaja piiramine: voodis veedetud aega lühendatakse ajutiselt tegeliku une kestuseni, et unevajadus tugevneks, ja seejärel pikendatakse järk-järgult.
  • Kognitiivsed meetodid: muudetakse ärevust tekitavaid mõtteid une kohta, näiteks „kui ma välja ei maga, ei suuda ma homme midagi teha“.
  • Lõõgastustehnikad: hingamisharjutused, progresseeruv lihaslõõgastus.
  • Unehügieen: päevakava, keskkond ja õhtused harjumused.

CBT-I-d saab läbida koos psühholoogi või arstiga, samuti digitaalsete programmide kaudu. Unerohtusid võib välja kirjutada lühiajaliselt, kuid otsuse nende kohta teeb arst.

Millal pöörduda arsti poole

  • unetus kestab kauem kui 3 kuud või häirib tugevalt päevast toimetulekut;
  • norskate valjult ja lähedased märkavad une ajal hingamispause;
  • tunnete õhtul jalgades ebameeldivaid aistinguid ja vajadust neid liigutada;
  • uinute päeval sobimatul ajal, näiteks autot juhtides;
  • tunnete samal ajal pikaajaliselt halba meeleolu või ärevust.

Unehügieen: harjumused, mis aitavad

Unehügieen üksi ravib kroonilist unetust harva, kuid ilma selleta toimivad teised meetodid halvemini. Olulisemad harjumused:

  • Püsiv päevakava: minge magama ja tõuske sarnasel ajal, ka nädalavahetustel.
  • Hommikune valgus: 15–30 minutit päevavalgust hommikul aitab sisemist kella reguleerida.
  • Jahe ja pime magamistuba: umbes 18–20 °C temperatuur, kardinad või unemask, vaikus.
  • Ekraanid: tund enne magamaminekut pange telefon ära. Kui töötate õhtul ekraani taga, võite valida sinist valgust blokeerivad prillid, näiteks MelaMedic BERN II uneprillid.
  • Liikumine: regulaarset kehalist aktiivsust seostatakse parema unekvaliteediga, kuid intensiivsed treeningud on parem lõpetada vähemalt 2–3 tundi enne magamaminekut.
  • Õhtusöök: sööge 2–3 tundi enne magamaminekut ning vältige väga rasvaseid või vürtsikaid roogasid.
  • Õhtune rituaal: raamat, soe vann, rahulik vestlus või hingamisharjutused annavad kehale märku, et päev hakkab lõppema.

Une jälgimine: nutikellad ja unepäevik

Nutikellad ja -sõrmused hindavad und liikumise ja südame löögisageduse põhjal. Uuringud näitavad, et une koguaega hindavad need üsna täpselt, kuid unefaase määravad tunduvalt ebatäpsemalt kui polüsomnograafia ehk uneuuring laboris. Seetõttu tasub nende andmeid vaadelda suundumustena, mitte diagnoosina.

Liigne tähelepanu unenäitajatele võib ka kahjustada. Teadlased nimetavad seda nähtust ortosomniaks: inimene püüab nii väga „täiusliku“ uneskoori poole, et mure selle pärast hakkab uinumist segama. Kui andmed tekitavad rohkem ärevust kui kasu, tasub seade mõneks ajaks ära panna.

Unepäevik

Kõige lihtsam ja kasulikum vahend on unepäevik, mida täidate 1–2 nädalat igal hommikul. Kirjutage üles:

  • millal läksite magama ja kui kaua uinumine aega võttis;
  • mitu korda ärkasite ja kui kaua ärkvel olite;
  • millal ärkasite ja tõusite;
  • kohv, alkohol, päevauni ja kehaline aktiivsus;
  • kuidas end päeval tundsite.

Päeviku põhjal saab arvutada une efektiivsuse: uneaeg jagatakse voodis veedetud ajaga ja korrutatakse 100-ga. Umbes 85 % ja rohkem loetakse heaks näitajaks. Päevik on CBT-I alus ja tuleb väga kasuks arsti juurde minnes.

Toidulisandid uneks: mida näitavad tõendid

Toidulisandid ei ole unetuse ravi ega asenda CBT-I-d või arsti konsultatsiooni. Siiski on mõnel ainel ELis lubatud terviseväited, teisi aga alles uuritakse. Neid rühmi on oluline eristada.

MaterjalELis lubatud terviseväideMida näitavad uuringud
MelatoniinAitab vähendada uinumiseks kuluvat aega (kui tarbida 1 mg vahetult enne magamaminekut)Mõju on väike, sobib kõige paremini lühiajaliseks kasutamiseks ja ööpäevarütmi häirete korral
MagneesiumAitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele psühholoogilisele talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatustOtseseid tõendeid mõjust unetusele on vähe
L-teaniinPuudubUuritakse lõõgastumise ja unekvaliteedi kontekstis, uuringud on väikesed
AšvagandhaPuudubMõned väikesed uuringud unenäitajatega, tõendid on piiratud
Palderjan, kannatuslillPuudubEuroopa unetuse juhised neid ebapiisavate tõendite tõttu ei soovita

Melatoniin

Melatoniin on hormoon, mida keha toodab pimedas. ELis lubatud terviseväide: melatoniin aitab vähendada uinumiseks kuluvat aega, kui tarbida 1 mg vahetult enne magamaminekut. Euroopa unetuse juhised ei soovita melatoniini kroonilise unetuse raviks tavaliselt, sest selle mõju on väike. Ravimite kasutamise, raseduse ajal või laste puhul tasub melatoniini arutada arstiga.

Magneesium

Magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele psühholoogilisele talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Need on ELis lubatud terviseväited, kuid need ei ole väited une kohta. Õhtul valitakse sageli hästi talutavaid magneesiumi vorme, näiteks VitalHarmony magneesiumbisglütsinaat, mille kapslis on 133 mg magneesiumi, või L Cell magneesium-L-treonaat.

L-teaniin ja ashwagandha

L-teaniin on rohelises tees leiduv aminohape, mida uuritakse lõõgastumise ja unekvaliteedi kontekstis. Näiteks L Cell L-teaniini kapslis on 200 mg L-teaniini.

Ashwagandha on ajurveeda traditsioonis kasutatav taim, mille mõju unele on uuritud mõnes väikeses uuringus. Sellel ei ole ELis lubatud terviseväiteid ning ravimite kasutamise, kilpnäärmehaiguste või raseduse korral tuleks ashwagandha kasutamist arutada arstiga. Mahedat Nature’s Finest ashwagandha pulbrit on mugav segada õhtusesse jooki.

Taimsed segud

Taimsete segude koostis on erinev, seega tasub silti lugeda. Näiteks EPYCURE FAST SLEEP kummikommides on kannatuslille, India nardi ja naistepuna ekstrakte. Naistepuna koostoimib paljude ravimitega, sealhulgas hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja antidepressantidega, seega ravimeid kasutades tuleb kindlasti nõu pidada arsti või apteekriga.

Kõik une ja õhtuse rituaali tooted leiate kategooriast unekvaliteet.

Levinumad müüdid une kohta

Une kohta liigub palju uskumusi, mis pole mitte ainult valed, vaid võivad unetust ka süvendada.

  • „Kõigil on vaja täpselt 8 tundi und.“ Täiskasvanutel soovitatakse magada vähemalt 7 tundi, kuid individuaalne vajadus erineb. Parim näitaja on enesetunne päeval, mitte number.
  • „Nädalavahetusel saab und tasa teha.“ Pikem uni nädalavahetusel vähendab osaliselt väsimust, kuid suur erinevus tööpäevade ja nädalavahetuse päevakava vahel häirib sisemist kella, mistõttu on pühapäeva õhtul raskem uinuda.
  • „Mida kauem voodis lamad, seda rohkem magad.“ Tegelikult on vastupidi: pikk ärkvel lamamine nõrgestab unevajadust ja tugevdab voodi seost ärkvel olekuga. Seepärast lühendab CBT-I voodis veedetud aega ajutiselt.
  • „Klaas veini aitab paremini välja magada.“ Alkohol aitab kiiremini uinuda, kuid pärsib REM-und ja põhjustab ärkamisi öö teisel poolel.
  • „Vanemaks saades on und vaja palju vähem.“ Vajadus jääb sarnaseks, väheneb võime kaua ja sügavalt magada.
  • „Melatoniin on unerohi.“ Melatoniin annab kehale märku, et ööpäeva pime aeg on käes, kuid ei toimi rahustina. Selle ELis lubatud terviseväide puudutab ainult uinumiseks kuluva aja vähendamist.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on unetus?

Unetus on unehäire, mille puhul on raske uinuda, ärgatakse sageli öösel või liiga vara hommikul ning seetõttu tuntakse päeval väsimust. Krooniliseks peetakse unetust siis, kui raskused korduvad vähemalt 3 ööl nädalas kauem kui 3 kuud.

Mida teha, kui ma ei saa uinuda?

Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, tõuske voodist, tegelege hämara valguse juures millegi rahulikuga ja minge tagasi alles siis, kui uni tuleb. Ärge vaadake kella ja tõuske järgmisel hommikul tavalisel ajal, isegi kui magasite vähe.

Kuidas kiiresti uinuda?

Aitab aeglane hingamine pikema väljahingamisega, näiteks 4-7-8 meetod, progresseeruv lihaslõõgastus või kognitiivne segamine. Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, tõuske voodist ja minge tagasi, kui uni tuleb. Pikemas plaanis aitab kiiremini uinuda püsiv ärkamisaeg.

Millised on unetuse sagedasemad põhjused?

Sagedasemad põhjused on stress ja ärevus, ebaregulaarne päevakava, kofeiin ja alkohol õhtul, ekraanid enne magamaminekut, hormonaalsed muutused, näiteks menopaus, ning haigused, nagu uneapnoe või krooniline valu.

Kuidas ravitakse kroonilist unetust?

Euroopa unetuse juhised soovitavad kroonilise unetuse korral esmalt unetuse kognitiiv-käitumisteraapiat (CBT-I). See muudab uneharjumusi ja mõtteid une kohta ning selle mõju püsib kaua. Ravimeid võib lühiajaliselt määrata arst.

Kas melatoniin aitab unetuse vastu?

ELis lubatud terviseväide: melatoniin aitab vähendada uinumiseks kuluvat aega, kui enne magamaminekut tarbitakse 1 mg. Selle mõju on siiski väike, seetõttu ei soovita Euroopa juhised seda kroonilise unetuse raviks tavaliselt.

Kas magneesium aitab uinuda?

Magneesium aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele psühholoogilisele talitlusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. Otseseid tõendeid, et magneesium ravib unetust, on vähe.

Mitu tundi peab täiskasvanu magama?

Täiskasvanutel soovitatakse regulaarselt magada vähemalt 7 tundi ööpäevas. Individuaalne vajadus erineb, seega on oluline ka see, kuidas te end päeval tunnete.

Millal pöörduda unetuse tõttu arsti poole?

Pöörduge arsti poole, kui unetus kestab kauem kui 3 kuud või häirib oluliselt igapäevaelu, kui norskate valjult ja märgatakse hingamispause, kui uinute päeval sobimatul ajal või tunnete samal ajal pikaajaliselt halba meeleolu.

Kas pikaajalist unetust saab ravida ilma ravimiteta?

Enamasti jah. CBT-I, püsiv päevakava ja unehügieen aitavad enamikku kroonilise unetusega inimesi ning nende mõju püsib kauem kui unerohtudel.

Allikad

See artikkel on hariva iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.

TASUTA KOHALETOIMETUS

Ostke vähemalt 30 € eest ja saate tasuta kohaletoimetamise!

RAHULOLEVAD KLIENDID

Õnnelikud kliendid – meie suurim motivatsioon

KLIENDITEENINDUS

Vastame alati kiiresti teie päringutele!

100% TURVALINE MAKSE

Teie makseandmed on täielikult kaitstud!