Uuendatud: 19.11.2026
D-vitamiin on tuntud kui „päikesevitamiin“, sest organism toodab seda nahas UVB-kiirte toimel. ELis lubatud terviseväidete kohaselt aitab D-vitamiin kaasa immuunsüsteemi ja lihaste normaalsele talitlusele, normaalse luustiku ja hammaste säilimisele ning kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja kasutamisele. Selle seost une, meeleolu või rakkude vananemisega alles uuritakse.
Tegelikkus on see, et paljudel inimestel, eriti põhjapoolsetel laiuskraadidel elavatel, sünteesitakse seda vitamiini loomulikul teel liiga vähe. Lisage siia, et suur osa ajast veedetakse siseruumides, kasutatakse SPF-kreeme ning esineb seedimis- või ainevahetushäireid, ja on selge, miks D-vitamiini puudus on nii laialt levinud probleem. Isegi suvel.
Siit tekivad küsimused, mida esitavad nii tervishoiuspetsialistid kui ka teadlikult oma eluviisi kujundavad inimesed: milline D-vitamiin on parim? Kas piisab tavapärasest 2000 RÜ annusest või tasub valida 4000 RÜ toidulisandid? Kas kõigile sobib sama vorm?
Segadust tekitab ka toidulisandite turg. Ühed pakuvad puhast D3-vitamiini, teised kombinatsioone K2 või magneesiumiga. Mõnel pakendil leiate D2-vormi, mis uuringute järgi on vähem tõhus. Osa toidulisandeid on õlilahusena, teised tablettide või kapslitena.
Seetõttu vaatame selles artiklis lähemalt mitte ainult seda, milline on D-vitamiini roll, vaid selgitame ka, millal, kuidas ja millistel tingimustel see kõige paremini imendub.
Lühidalt: enamikule täiskasvanutele sobib kõige paremini D3-vitamiin (kolekaltsiferool), mida võetakse iga päev päeva kõige rasvasema toidukorraga. Igapäevaseks kasutamiseks valitakse enamasti 2000 RÜ (50 µg), EFSA määratud suurim ohutu kogus täiskasvanutele on aga 4000 RÜ (100 µg) päevas. Kellaaeg, hommik või õhtu, on vähem oluline kui regulaarsus ja rasv toidus.
- Miks on D-vitamiin nii oluline
- Millal ähvardab D-vitamiini puudus
- D-vitamiin päikesest ja toidust
- Kuidas ära tunda D-vitamiini puudust
- D3-vitamiin: mille poolest see erineb D2-st
- Milline D-vitamiin on parim
- Annustamine: D-vitamiin 2000 või 4000
- Kui palju D-vitamiini võib päevas võtta
- D-vitamiin lastele
- Miks võib D-vitamiin halvasti imenduda
- Millal võtta D-vitamiini: hommikul või õhtul?
- Kas D-vitamiini saab üledoseerida
- D-vitamiin, päike ja SPF
- D-vitamiin ja ravimid: millal olla ettevaatlik
- D-vitamiin ja vananemise uuringud
- Korduma kippuvad küsimused
- Allikad
Miks on D-vitamiin nii oluline
D-vitamiin on oluline luudele, hammastele, lihastele ja immuunsusele. ELis lubatud terviseväidete kohaselt (määrus (EL) nr 432/2012) aitab see kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ja lihaste normaalse talitluse säilimisele, normaalse luustiku ja hammaste säilimisele ning kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja kasutamisele.
Teaduskirjanduses uuritakse D-vitamiini ka laiemas kontekstis:
- Hormoonid: uuritakse, kuidas D-vitamiini tase on seotud naiste menopausi ja meeste testosteroonitasemega;
- Meeleolu: täheldatakse seost madala D-vitamiini taseme ja hooajaliselt halvema enesetunde vahel;
- Uni: uuritakse ööpäevarütmide kontekstis;
- Põletikunäitajad: uuritakse vanusega seotud protsesside kontekstis;
- Rakkude vananemine: uuritakse telomeeride pikkust, lähemalt osas vananemise uuringutest.
Nende valdkondade kohta ELis lubatud terviseväiteid ei ole, seetõttu kirjeldatakse neid uurimissuundadena, mitte toimena. D-vitamiini puudust sageli pikka aega ei tunta ja selle tunnused on mittespetsiifilised, seetõttu näitab seda usaldusväärselt ainult vereanalüüs.
Millal ähvardab D-vitamiini puudus
Eestis, kus päikeseline aastaaeg on lühike, on D-vitamiini puudus sage. Isegi suvel ei võimalda eluviis sageli seda piisavalt toota:
- Enamik inimesi töötab siseruumides, aga aknast tulev valgus D-vitamiini sünteesi ei soodusta;
- Kasutatakse SPF-kreeme, mis blokeerivad osa UVB-kiirgusest;
- Ülekaal, sest D-vitamiin lahustub rasvas ja koguneb rasvkoesse;
- Tumedam nahk, milles melaniin vähendab UVB-kiirguse mõju;
- Vanus, sest vanematel inimestel toimub süntees nahas aeglasemalt;
- Soolestiku talitluse häired, näiteks tsöliaakia, mis vähendavad imendumist toidust või toidulisanditest.
Nende põhjuste tõttu võib isegi tervislikult toituval inimesel olla märkimisväärne puudus, ilma et ta seda tunneks.
D-vitamiin päikesest ja toidust
Eesti asub umbes 57,5–59,5° põhjalaiusel. Oktoobrist märtsini on päike liiga madalal, et UVB-kiirgusest piisaks D-vitamiini sünteesiks nahas, seetõttu elab organism külmal aastaajal suvel kogutud varudest ja toidust. Aprillist septembrini tekib D-vitamiin nahas kõige rohkem keskpäeva paiku. Lihtne reegel: süntees toimub siis, kui teie vari on teist lühem.
Toiduga on D-vitamiini raske saada, sest seda sisaldavad vähesed toiduained:
| Toode | D-vitamiini sisaldus (ligikaudu) |
|---|---|
| Looduslik lõhe, 100 g | 600–1000 RÜ (15–25 µg) |
| Kasvatatud lõhe, 100 g | 200–400 RÜ (5–10 µg) |
| Heeringas, 100 g | 300–700 RÜ (7–17 µg) |
| Makrell, 100 g | 200–600 RÜ (5–15 µg) |
| Tursamaksaõli, 1 teelusikatäis | umbes 400 RÜ (10 µg) |
| Muna (rebu) | 40–80 RÜ (1–2 µg) |
| UV-valgusega töödeldud seened, 100 g | kuni 400 RÜ ja rohkem |
Sisaldus sõltub kala päritolust, aastaajast ja valmistusviisist, seetõttu on väärtused ligikaudsed.
Tabelist on näha, et 2000 RÜ päevas saaksite ainult toidust vaid siis, kui sööksite iga päev rasvast kala. Seetõttu kasutatakse Eestis D-vitamiini toidulisandeid külmal aastaajal väga sageli.
Kuidas ära tunda D-vitamiini puudust
Kõige usaldusväärsem viis on 25(OH)D vereanalüüs, mis näitab organismi D-vitamiinivarusid. Enamik juhiseid peab piisavaks taset üle 50 nmol/l ja mõned soovitavad sihiks võtta 75 nmol/l, kuid üle 125 nmol/l taseme pikaajaline hoidmine ei ole soovitatav. Tulemust ja sihttaset tasub arutada arstiga.
Seda analüüsi saab teha ka kodus: Bloodo D-vitamiini test määrab D2- ja D3-taseme LC-MS/MS meetodil litsentseeritud laboris ning prooviks piisab sõrmest võetud veretilgast. See on mugav viis taset kontrollida enne suuremate annuste võtmist ja 3 kuu pärast muutust mõõta. Endokriinseltsi (Endocrine Society) 2024. aasta juhised ei soovita tervetel ilma riskiteguriteta inimestel rutiinset analüüsi.
Väljendunud puudus võib avalduda järgmiste tunnustena, kuid need on mittespetsiifilised ja neil võib olla palju muid põhjuseid:
- Väsimus ja energiapuudus;
- Lihasnõrkus ja luuvalu, eriti talvel või varakevadel;
- Sagedasemad infektsioonid;
- Halvem meeleolu.
Kui sellised tunnused püsivad, tasub pidada nõu arstiga ja kontrollida D-vitamiini taset.
D3-vitamiin: mille poolest see erineb D2-st
D3-vitamiin (kolekaltsiferool) on sama vorm, mida organism toodab nahas päikesekiirte toimel. Just seetõttu tunneb organism selle ära ja aktiveerib kergemini kui taimse päritoluga D2-vitamiini (ergokaltsiferool).
D-vitamiini toidulisandeid pakutakse turul mõlemas vormis. Mõlemad võivad vere D-vitamiini sisaldust tõsta, kuid uuringud näitavad, et D3-vorm on tõhusam: see tõstab 25(OH)D taset rohkem ja hoiab seda kauem, seega püsib veres stabiilsem tase.
| Omadus | D2-vitamiin (ergokaltsiferool) | D3-vitamiin (kolekaltsiferool) |
|---|---|---|
| Päritolu | UV-valgusega kiiritatud seened ja pärm | Lanoliin, kalaõli või samblikud |
| Nahk toodab päikese käes | Ei | Jah |
| Mõju 25(OH)D tasemele | Nõrgem ja lühiajalisem | Tugevam ja pikaajalisem |
| Sobib veganitele | Jah | Ainult samblikest saadud D3 |
D3-vitamiini roll
ELis lubatud terviseväited (määrus (EL) nr 432/2012) kehtivad kõigi D-vitamiini vormide, sealhulgas D3 kohta. D-vitamiin:
- aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele;
- aitab kaasa normaalse luustiku ja hammaste säilimisele;
- aitab kaasa lihaste normaalse talitluse säilimisele;
- aitab kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja kasutamisele.
Praktiline erinevus D2 ja D3 vahel on kõige olulisem neile, kes võtavad toidulisandit pikka aega ja soovivad stabiilset 25(OH)D taset. Ühekordse korrigeerimise puhul on vorm vähem tähtis, talvise igapäevase rutiini puhul aga väga tähtis.
D3-vitamiin täiskasvanutele: mida valida
Täiskasvanud valivad enamasti D3 koos K2-vitamiiniga ja osale koostistest on lisatud ka magneesium. Valikus on mitu peamist suunda:
- DoNotAge Pure Vitamin D3 K2 Magnesium: D3-vitamiin, K2-vitamiin ja magneesium ühes kapslis. Kapslis on 125 µg (5000 RÜ) D3-vitamiini, st rohkem kui EFSA määratud suurim ohutu kogus täiskasvanutele, seetõttu tasub sellist annust valida ainult pärast arstiga nõu pidamist.
- VitalHarmony D3 4000 + K2: tugevam 4000 RÜ annus koos K2-ga, kui on tuvastatud madal tase või suurem vajadus.
- Zinzino ZinoShine+: D3 ja magneesiumi kombinatsioon igapäevaseks kasutamiseks.
- Nature’s Finest D3-vitamiin 2000 RÜ: sidrunimaitseline joogipulber, mille portsjonis on 2000 RÜ (50 µg) D3-vitamiini ilma muude vitamiinide ja mineraalaineteta.
Milline D-vitamiin on parim
Enamikule täiskasvanutele on parim valik D3-vitamiin (kolekaltsiferool), sest see tõstab ja hoiab vere D-vitamiini taset tõhusamalt kui D2. Kõige olulisem on võtta seda iga päev koos rasva sisaldava toiduga ja valida annus vastavalt vajadusele.
D3 kombineeritakse sageli K2-vitamiiniga (enamasti MK-7 vormis) ja magneesiumiga, sest need ained toimivad organismis omavahel seotud radade kaudu:
- D3-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi normaalsele imendumisele ja kasutamisele.
- K-vitamiin aitab kaasa normaalse luustiku säilimisele.
- Magneesium aitab kaasa lihaste ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele.
Tähelepanu tasub pöörata ka toidulisandi vormile: kas see on õlipõhine või veganitele sobivas kapslis. Laia valiku, alates D3-st koos K2 ja magneesiumiga kuni lastele mõeldud vormideni, leiate D-vitamiini kategooriast.
Otsite sobivat D-vitamiini toidulisandit?
Tutvuge D3, K2 ja magneesiumi kombinatsioonide ning lastele mõeldud vormidega.
D-vitamiini toidulisandidAnnustamine: D-vitamiin 2000 või 4000
2000 RÜ (50 µg) päevas valitakse enamasti tervetele täiskasvanutele igapäevaseks kasutamiseks, samas 4000 RÜ (100 µg) on EFSA määratud suurim ohutu päevane kogus täiskasvanutele. 4000 RÜ valitakse sagedamini siis, kui vereanalüüs näitab madalat taset või vajadus on suurem. Täpne annus sõltub vanusest, kehakaalust ja eluviisist.
- D-vitamiin 2000 RÜ sobib enamasti igapäevaseks kasutamiseks tervetele täiskasvanutele parasvöötmes. Sellist annust sisaldab Nature’s Finest D3-vitamiin 2000 RÜ.
- D-vitamiin 4000 RÜ valitakse sagedamini üle 60-aastastele inimestele, inimestele, kellel on ülekaal või kui veres on tuvastatud madal D-vitamiini tase. Sellele rühmale sobib VitalHarmony D3 4000 + K2.
Täpse annuse saab kõige paremini määrata vereanalüüsi põhjal. Raske puuduse korral võivad arstid lühiajaliselt määrata ka suuremaid annuseid, kuid selliseid koguseid ei tohiks pikka aega võtta ilma järelevalveta.
| Rühm | Tavapärane annus (RÜ päevas) | Märkused |
|---|---|---|
| Imikud | 400 | Esimestest elupäevadest, aasta läbi |
| Lapsed kuni 10 a | 600 kuni 800 | Eriti talvel |
| Noorukid | kuni 1000 | Eriti talvehooajal |
| Täiskasvanud (igapäevane kasutamine) | 2000 | Parasvöötmes |
| Üle 60-aastased või ülekaal | 4000 | Vastavalt vajadusele, soovitatavalt pärast analüüsi |
| Tuvastatud puuduse korral | arsti juhiste järgi | Ainult arsti järelevalve all |
Tabel on esitatud üldiseks teadmiseks. Täpse annuse määrab arst individuaalselt vereanalüüsi tulemuste põhjal.
Kui palju D-vitamiini võib päevas võtta
Pakenditel märgitakse D-vitamiini kogus rahvusvahelistes ühikutes (RÜ) või mikrogrammides (µg): 1 µg = 40 RÜ. Seega 25 µg on 1000 RÜ, 50 µg on 2000 RÜ ja 100 µg on 4000 RÜ.
Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) uuendas 2023. aastal D-vitamiini suurimaid ohutuid päevaseid koguseid, mida ei tohiks ületada ilma arsti järelevalveta:
| Vanus | Suurim ohutu kogus päevas |
|---|---|
| Imikud kuni 6 kuud | 1000 RÜ (25 µg) |
| Imikud 7–11 kuud | 1400 RÜ (35 µg) |
| Lapsed 1–10 a | 2000 RÜ (50 µg) |
| Noorukid 11–17 a | 4000 RÜ (100 µg) |
| Täiskasvanud, sealhulgas rasedad ja imetavad naised | 4000 RÜ (100 µg) |
Sellesse kogusesse arvestatakse kogu D-vitamiin toidulisanditest ja rikastatud toiduainetest, seetõttu tasub mitme toidulisandi kasutamisel nende kogused kokku liita.
D-vitamiin lastele
D-vitamiin lastele on oluline mitmel põhjusel:
- see on vajalik laste luude normaalseks kasvuks ja arenguks,
- aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele,
- aitab kaasa normaalsete hammaste säilimisele.
Lastele soovitatakse enamasti järgmisi annuseid:
- imikutele: 400 RÜ päevas,
- kuni 10-aastastele lastele: 600 kuni 800 RÜ,
- noorukitele: kuni 1000 RÜ, eriti talvel.
Oluline on valida annustamisvorm, mis sobib lapse vanusele: tilgad, suusprei või näritavad tabletid sobivad lastele tavaliselt kõige paremini.
- MALIE D3-vitamiin: lastele kohandatud vorm luude, hammaste ja immuunsüsteemi jaoks.
Miks võib D-vitamiin halvasti imenduda
Isegi sobivat vormi kasutades võib D-vitamiin halvasti imenduda, kui organismis on puudu abiainetest või esineb muid imendumist häirivaid tegureid.
- Magneesiumipuudus, sest magneesium osaleb D-vitamiini ainevahetuses.
- Ülekaal, sest osa D-vitamiinist jääb rasvkoesse.
- Sobimatu vorm, sest D2 on nõrgem ja lühema toimega kui D3.
- Kasutamine ilma rasvata, sest D-vitamiin lahustub rasvas ja seda tuleb võtta koos toiduga.
- Soolestiku, maksa või neerude talitluse häired, näiteks tsöliaakia, sest need võivad häirida D-vitamiini imendumist ja aktiveerimist organismis.
Kui võtate toidulisandit regulaarselt ja soovite veenduda, et tase tõuseb, tasub tegelikku taset kontrollida 25(OH)D testiga, mitte suurendada annust huupi.
Millal võtta D-vitamiini: hommikul või õhtul?
Kõige olulisem pole kellaaeg, vaid toit: võtke D-vitamiini päeva kõige rasvasema toidukorraga, sest see lahustub rasvas. Uuringus, kus toidulisandit võeti koos rasva sisaldava hommikusöögiga, oli D3-vitamiini tase veres keskmiselt 32 % kõrgem kui pärast rasvavaba hommikusööki. Hommikul või õhtul, valige aeg, mida on kõige lihtsam iga päev korrata.
- Rasva sisaldava toiduga: munad, avokaado, pähklid, kala, oliiviõli või maitsestamata jogurt.
- Iga päev samal ajal: D-vitamiin koguneb organismi, seetõttu on regulaarsus olulisem kui täpne kellaaeg.
- Hommikul või lõuna ajal, kui märkate, et õhtul võetud toidulisand segab uinumist. Uuringuid D-vitamiini võtmise aja mõjust unele on vähe ja nende tulemused on vastuolulised.
- Koos K2 ja magneesiumiga võib võtta samal ajal, kui need on ühes koostises.
Väikeses kliinilises vaatluses hakkasid 17 patsienti, kelle D-vitamiini tase toidulisandi võtmisel ei tõusnud, võtma seda päeva suurima toidukorraga. 2–3 kuuga tõusis nende D-vitamiini tase keskmiselt 56 %. Uuring on väike, seetõttu tasub seda käsitleda praktilise juhisena, mitte lõpliku tõendina.
Kas D-vitamiini saab üledoseerida
D-vitamiin lahustub rasvas, seetõttu ei eritu selle liig erinevalt vees lahustuvatest vitamiinidest uriiniga, vaid koguneb organismi. Seetõttu on üledoseerimine võimalik, kuid praktikas juhtub seda harva ja peaaegu alati on see seotud väga suurte annustega, mida on pikka aega võetud ilma järelevalveta.
Kuni 4000 RÜ (100 µg) päevas, st EFSA määratud suurimat ohutut kogust ületamata, peetakse tervele täiskasvanule pikaajaliseks kasutamiseks ohutuks. Võimalikud liigsuse tunnused on iiveldus, nõrkus ja vere kõrgenenud kaltsiumisisaldus.
Oluline: kui plaanite võtta suuri annuseid kauem kui paar nädalat, tuleks seda teha ainult pärast vereanalüüsi ja arsti soovitusel. Seda kogust mitte ületavad annused sellist järelevalvet ei vaja.
D-vitamiin, päike ja SPF
Sage küsimus: kas päikesekaitset kasutades toodab organism ikkagi D-vitamiini? SPF-kreemid blokeerivad osa UVB-kiirgusest, mis vastutab D-vitamiini sünteesi eest nahas. Siiski ei kanna enamik inimesi kreemi nii ühtlaselt ja rohkelt kui laborikatsetes, seetõttu toimub teatud süntees tavaliselt ikkagi.
Kõige olulisem on mõista, et päikesekaitsest loobumine ei ole sobiv viis D-vitamiini saamiseks. Turvalisem on kasutada sobivat päikesekaitset ja vajaduse korral katta puudus toidulisanditega. Lisateavet leiate juhendist teemal päikesekaitse, tooted aga päikesekreemide kategooriast.
D-vitamiin ja ravimid: millal olla ettevaatlik
Mõned ravimid muudavad D-vitamiini imendumist või ainevahetust, seega tasub nende kasutamisel toidulisandi annust arsti või apteekriga arutada. USA riikliku terviseinstituudi toidulisandite büroo andmetel on olulisemad koostoimed järgmised:
- kortikosteroidid, näiteks prednisoloon, vähendavad kaltsiumi imendumist ja häirivad D-vitamiini ainevahetust;
- kaalu langetamiseks kasutatav orlistaat vähendab D-vitamiini ja teiste rasvlahustuvate vitamiinide imendumist;
- kolesterooli alandamiseks kasutatav kolestüramiin vähendab samuti D-vitamiini imendumist;
- epilepsia raviks kasutatavad fenobarbitaal ja fenitoüün kiirendavad D-vitamiini lagundamist maksas mitteaktiivseteks aineteks ja vähendavad kaltsiumi imendumist.
Kui kasutate mõnda neist ravimitest pikaajaliselt, tasub D-vitamiini taset veres kontrollida sagedamini ning toidulisandi annus valida koos arstiga. Kõigist kasutatavatest toidulisanditest tasub arsti teavitada, sest koostoimete loetelu ei ole lõplik.
D-vitamiin ja vananemise uuringud
Viimastel aastatel pööravad teadlased üha rohkem tähelepanu D-vitamiini rollile bioloogilise vananemise uuringutes.
2025. aastal ajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud VITAL-uuringu osas võtsid 1054 üle 50-aastast osalejat neli aastat 2000 RÜ D3-vitamiini päevas või platseebot. D-vitamiini võtnute valgete vereliblede telomeerid, kromosoomide otsad, mis vanusega lühenevad, lühenesid aeglasemalt. Tegemist on ühe uuringuga konkreetses USA elanikkonnarühmas, seetõttu on vananemise kohta järeldusi teha veel vara.
Oma bioloogilist vanust ja sellega seotud epigeneetilisi näitajaid saab mõõta: selleks on mõeldud tervisetestid, sealhulgas epigeneetiline bioloogilise vanuse analüüs.
ELis lubatud D-vitamiini terviseväited hõlmavad:
- normaalse luustiku ja hammaste säilimist;
- lihaste normaalse talitluse säilimist;
- immuunsüsteemi normaalset talitlust;
- kaltsiumi ja fosfori normaalset imendumist ja kasutamist.
Meeleolu, une, põletikunäitajate ja vananemise kohta ELis lubatud terviseväiteid ei ole.
Korduma kippuvad küsimused
Milline D-vitamiin on parim?
Enamikule täiskasvanutele sobib kõige paremini D3-vitamiin (kolekaltsiferool), sest see tõstab ja hoiab vere D-vitamiini taset tõhusamalt kui D2. Sageli kombineeritakse seda K2-vitamiini (MK-7 vormis) ja magneesiumiga. Võtke seda iga päev koos rasva sisaldava toiduga.
Mille poolest erinevad D2- ja D3-vitamiin?
D3 (kolekaltsiferool) on sama vorm, mida nahk päikese käes toodab, seetõttu tõstab see D-vitamiini taset tõhusamalt ja hoiab seda kauem. D2 (ergokaltsiferool) on taimset päritolu, kuid nõrgem ja püsib veres lühemat aega.
Milline on D3-vitamiini roll organismis?
D-vitamiin aitab kaasa immuunsüsteemi ja lihaste normaalsele talitlusele, normaalse luustiku ja hammaste säilimisele ning kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele ja kasutamisele. Need on Euroopa Liidus ametlikult lubatud terviseväited. Mõju meeleolule või unele on seni alles uurimisel.
D-vitamiin 2000 või 4000: kumba valida?
2000 RÜ (50 µg) valitakse enamasti igapäevaseks kasutamiseks tervetele täiskasvanutele. 4000 RÜ valitakse sagedamini üle 60-aastastele, ülekaalulistele või siis, kui on tuvastatud madal tase. Kõige täpsemalt määrab annuse arst pärast 25(OH)D vereanalüüsi.
Millal võtta D-vitamiini: hommikul või õhtul?
Kellaaeg on vähem oluline kui toit: võtke D-vitamiini päeva kõige rasvasema toidukorraga, sest see lahustub rasvas, ja iga päev samal ajal. Kui õhtul võetud toidulisand segab uinumist, võtke seda hommikul või lõuna ajal.
Kas D-vitamiini võib võtta tühja kõhuga?
Võib, kuid D-vitamiin lahustub rasvas, seetõttu imendub see söögi ajal paremini. Uuringus, kus D3-vitamiini võeti koos rasva sisaldava hommikusöögiga, oli selle tase veres keskmiselt 32 % kõrgem kui pärast rasvavaba hommikusööki.
Miks tasub D-vitamiini võtta koos K2 ja magneesiumiga?
D-vitamiin aitab kaasa kaltsiumi normaalsele imendumisele ja kasutamisele, K-vitamiin aitab kaasa normaalse luustiku säilimisele ning magneesium aitab kaasa lihaste ja närvisüsteemi normaalsele talitlusele. Seetõttu kombineeritakse neid aineid sageli ühes koostises.
Kas D-vitamiini saab üledoseerida?
Kui võtta kuni 4000 RÜ (100 µg) päevas, st mitte rohkem kui EFSA määratud suurim ohutu kogus täiskasvanutele, on üledoseerimise risk väike. Üledoseerimine on harv ja enamasti seotud väga suurte annustega, mida on pikka aega võetud ilma järelevalveta. Võimalikud tunnused on iiveldus, nõrkus ja vere kõrgenenud kaltsiumisisaldus.
Kas SPF-kreemi kasutamisel tekib D-vitamiini puudus?
SPF-kreemid blokeerivad osa UVB-kiirgusest, kuid praktikas süntees tavaliselt toimub, sest kreemi kantakse harva ideaalselt ühtlaselt. D-vitamiini pärast ei tasu päikesekaitsest loobuda, turvalisem on puudus katta toidulisanditega. Lähemalt lugege juhendist teemal päikesekaitse.
Kui palju D-vitamiini võib päevas võtta?
EFSA määratud suurim ohutu kogus on täiskasvanutele ja 11–17-aastastele noorukitele 4000 RÜ (100 µg) päevas, 1–10-aastastele lastele 2000 RÜ (50 µg), kuni 6 kuu vanustele imikutele 1000 RÜ ja 7–11 kuu vanustele 1400 RÜ. Suuremaid annuseid võib määrata ainult arst.
Mitu RÜ-d on ühes mikrogrammis D-vitamiinis?
1 µg D-vitamiini vastab 40 RÜ-le. Seega 25 µg on 1000 RÜ, 50 µg on 2000 RÜ ja 100 µg on 4000 RÜ.
Kas toidust saadavast D-vitamiinist piisab?
Enamasti mitte. Rohkelt D-vitamiini on ainult rasvases kalas, tursamaksaõlis ja UV-valgusega töödeldud seentes. Eestis ei tooda nahk oktoobrist märtsini peaaegu üldse D-vitamiini, seetõttu valitakse külmal aastaajal sageli toidulisandeid.
Kuidas teada saada, kas D-vitamiinist on puudus?
Kõige usaldusväärsem viis on 25(OH)D vereanalüüs. Enamik juhiseid peab piisavaks taset üle 50 nmol/l, mõned soovitavad sihiks võtta 75 nmol/l. Analüüsi saab teha ka kodus Bloodo D-vitamiini testiga. Väljendunud puuduse tunnused, näiteks väsimus, lihasnõrkus või luuvalu, on mittespetsiifilised, seetõttu ei saa ainult nende põhjal puudust kindlaks teha.
Allikad
- Komisjoni määrus (EL) nr 432/2012 toidu kohta esitatavate lubatud tervisealaste väidete kohta.
- EFSA (2023). Teaduslik arvamus D-vitamiini lubatud ülemise päevase koguse kohta.
- Dawson-Hughes B. jt (2015). Dietary Fat Increases Vitamin D-3 Absorption. Journal of the Academy of Nutrition and Dietetics.
- Mulligan G. B., Licata A. (2010). Journal of Bone and Mineral Research (HealthDay kokkuvõte).
- Zhu H. jt (2025). VITAL-uuring: D3-vitamiin ja telomeeride pikkus. American Journal of Clinical Nutrition.
- Endocrine Society (2024). Vitamin D for the Prevention of Disease: kliinilised juhised.
Artikkel on hariva iseloomuga ega asenda tervishoiuspetsialisti konsultatsiooni. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.


