{"id":38842,"date":"2026-11-19T13:52:53","date_gmt":"2026-11-19T11:52:53","guid":{"rendered":"https:\/\/purama.lt\/?p=38842"},"modified":"2026-11-19T13:52:53","modified_gmt":"2026-11-19T11:52:53","slug":"unetus-mida-teha","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/purama.lt\/ee\/nemiga-ka-daryti-kad-vel-galetum-ramiai-miegoti\/","title":{"rendered":"Unetus: mida teha, et taas rahulikult magada"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>Uuendatud: 19.11.2026<\/em><\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Unetus<\/strong> on uneh\u00e4ire, mille puhul on raske uinuda, \u00e4rgatakse sageli \u00f6\u00f6sel v\u00f5i liiga vara hommikul ning seet\u00f5ttu tuntakse p\u00e4eval v\u00e4simust, kuigi magamiseks oli piisavalt aega. L\u00fchiajalisi unetuse episoode kogeb v\u00e4hemalt korra umbes kolmandik t\u00e4iskasvanutest, krooniline unetus, mille puhul raskused korduvad v\u00e4hemalt 3 \u00f6\u00f6l n\u00e4dalas kauem kui 3 kuud, puudutab aga umbes 10 % inimestest.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hea uudis on see, et unetust saab enamasti ohjata. Euroopa unetuse juhised (2023) soovitavad kroonilise unetuse korral esmalt mitte ravimeid, vaid unetuse kognitiiv-k\u00e4itumisteraapiat (CBT-I), mis muudab uneharjumusi ja m\u00f5tteid une kohta. Sellest juhendist leiate, kuidas juba t\u00e4na \u00f6\u00f6sel uinuda, millised on unetuse sagedasemad p\u00f5hjused, kuidas toimivad unefaasid ja mida n\u00e4itavad uuringud uneks m\u00f5eldud toidulisandite kohta.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>L\u00fchidalt:<\/strong> kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, t\u00f5uske voodist, tegelege h\u00e4mara valguse juures millegi rahulikuga ja minge tagasi alles siis, kui uni tuleb. T\u00f5uske iga p\u00e4ev samal ajal, \u00e4rge jooge kohvi umbes 8 tundi enne magamaminekut ning piirake \u00f5htul alkoholi ja ekraane. Kui unetus kestab kauem kui 3 kuud, p\u00f6\u00f6rduge arsti poole: k\u00f5ige t\u00f5husam pikaajaline lahendus on CBT-I.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><strong>Sisukord<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"#kas-yra-nemiga\">Mis on unetus<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#kaip-uzmigti\">Kuidas uinuda, kui vaevab unetus<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#greitai-uzmigti\">Kuidas kiiresti uinuda: 5 tehnikat<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#priezastys\">Unetuse p\u00f5hjused<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#gyvenimo-etapai\">Unetus eri eluetappidel<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#miego-fazes\">Unefaasid: mis toimub \u00f6\u00f6sel<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#poveikis\">Kuidas unetus m\u00f5jutab tervist<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#gydymas\">Unetuse ravi: mida soovitavad juhised<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#miego-higiena\">Uneh\u00fcgieen: harjumused, mis aitavad<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#miego-stebejimas\">Une j\u00e4lgimine: nutikellad ja unep\u00e4evik<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#papildai\">Toidulisandid uneks: mida n\u00e4itavad t\u00f5endid<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#mitai\">Levinumad m\u00fc\u00fcdid une kohta<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#duk\">Korduma kippuvad k\u00fcsimused<\/a><\/li>\n\n\n<li><a href=\"#saltiniai\">Allikad<\/a><\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kas-yra-nemiga\">Mis on unetus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Unetus ehk meditsiiniliselt insomnia on seisund, mille puhul uneraskused korduvad hoolimata sobivatest magamistingimustest ja h\u00e4irivad p\u00e4evast toimetulekut. Sellele on iseloomulik \u00fcks v\u00f5i mitu tunnust:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>raske uinuda, kuigi tunnete end v\u00e4sinuna;<\/li>\n\n\n<li>\u00e4rkate sageli \u00f6\u00f6sel ega suuda kaua uuesti uinuda;<\/li>\n\n\n<li>\u00e4rkate hommikul liiga vara ega j\u00e4\u00e4 enam magama;<\/li>\n\n\n<li>p\u00e4eval tunnete v\u00e4simust, \u00e4rrituvust v\u00f5i on raske keskenduda.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">L\u00fchiajaline ja krooniline unetus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L\u00fchiajaline unetus tekib enamasti konkreetse s\u00fcndmuse t\u00f5ttu: stress t\u00f6\u00f6l, haigus, reis v\u00f5i kaotus. See kestab m\u00f5nest p\u00e4evast m\u00f5ne n\u00e4dalani ja m\u00f6\u00f6dub sageli iseenesest, kui p\u00f5hjus kaob.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Krooniliseks unetuseks loetakse seisundit, mille puhul uneraskused korduvad v\u00e4hemalt 3 \u00f6\u00f6l n\u00e4dalas kauem kui 3 kuud. Sel juhul ei hoia unetust sageli enam alles algne p\u00f5hjus, vaid v\u00e4lja kujunenud harjumused: pikk \u00e4rkvel lamamine voodis, mure une p\u00e4rast, ebaregulaarne p\u00e4evakava. Just seet\u00f5ttu reageerib krooniline unetus k\u00f5ige paremini k\u00e4itumise muutustele.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"has-fixed-layout\"><thead><tr><th>Tunnus<\/th><th>L\u00fchiajaline unetus<\/th><th>Krooniline unetus<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td>Kestus<\/td><td>Kuni 3 kuud<\/td><td>Kauem kui 3 kuud<\/td><\/tr><tr><td>Sagedus<\/td><td>Episoodiliselt<\/td><td>V\u00e4hemalt 3 \u00f6\u00f6d n\u00e4dalas<\/td><\/tr><tr><td>Sage p\u00f5hjus<\/td><td>Stress, haigus, reis<\/td><td>V\u00e4lja kujunenud harjumused ja mure une p\u00e4rast<\/td><\/tr><tr><td>Esimene samm<\/td><td>Uneh\u00fcgieen, stressi juhtimine<\/td><td>CBT-I ja arsti konsultatsioon<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"kaip-uzmigti\">Kuidas uinuda, kui vaevab unetus<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui te ei saa uinuda, on loomulik p\u00fc\u00fcda end magama \u201esundida\u201c, kuid pingutus l\u00fckkab und enamasti hoopis edasi. Need CBT-I p\u00f5him\u00f5tetel p\u00f5hinevad sammud aitavad selle n\u00f5iaringi katkestada:<\/p>\n\n\n\n<ol class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kasutage 20 minuti reeglit.<\/strong> Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, minge voodist teise tuppa, lugege v\u00f5i kuulake h\u00e4mara valguse juures rahulikku muusikat ja minge tagasi alles siis, kui tunnete unisust. Nii seostub voodi taas unega, mitte \u00e4rkvel olekuga.<\/li>\n\n\n<li><strong>\u00c4rge vaadake kella.<\/strong> Aja lugemine \u00f6\u00f6sel suurendab \u00e4revust. P\u00f6\u00f6rake kell eemale ja pange telefon voodist kaugemale.<\/li>\n\n\n<li><strong>T\u00f5uske iga p\u00e4ev samal ajal.<\/strong> P\u00fcsiv \u00e4rkamisaeg, isegi p\u00e4rast halba \u00f6\u00f6d, tugevdab j\u00e4rgmise \u00f5htu unevajadust ja reguleerib sisemist kella.<\/li>\n\n\n<li><strong>Tegelege m\u00f5tetega varem.<\/strong> M\u00f5ni tund enne magamaminekut kirjutage 10\u201315 minuti jooksul \u00fcles, mis teid muretsema paneb, ja homsed tegemised. Siis keerlevad m\u00f5tted voodis lamades v\u00e4hem ringiratast.<\/li>\n\n\n<li><strong>Hingake aeglaselt.<\/strong> Aeglane hingamine, mille puhul v\u00e4ljahingamine on sissehingamisest pikem, ja progresseeruv lihasl\u00f5\u00f5gastus aitavad n\u00e4rvis\u00fcsteemi rahustada.<\/li>\n\n\n<li><strong>\u00c4rge p\u00fc\u00fcdke und p\u00e4eval tasa teha.<\/strong> Pikk p\u00e4evauni p\u00e4rast halba \u00f6\u00f6d v\u00e4hendab \u00f5htust unevajadust. Vajaduse korral tukastage kuni 20 minutit ja hiljemalt varasel p\u00e4rastl\u00f5unal.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Need sammud ei m\u00f5ju kohe, vaid m\u00f5ne n\u00e4dala jooksul, kui keha \u00f5pib taas siduma voodit ja \u00f5htust rituaali unega.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"greitai-uzmigti\">Kuidas kiiresti uinuda: 5 tehnikat<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui m\u00f5tted keerlevad ringiratast, aitavad tehnikad, mis suunavad t\u00e4helepanu mujale ja aeglustavad hingamist. Need ei ole imenupp: k\u00f5ige paremini toimivad need regulaarselt ja koos p\u00fcsiva p\u00e4evakavaga kasutades. Kui \u00fcks ei sobi, proovige teist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Hingamine 4-7-8<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Hingake sisse l\u00e4bi nina nelja lugedes, hoidke hinge kinni seitsme lugedes ja hingake aeglaselt suu kaudu v\u00e4lja kaheksa lugedes. Korrake 4 korda. Meetod p\u00e4rineb jooga hingamistavadest. Otseseid uuringuid selle m\u00f5just uinumisele on v\u00e4he, kuid aeglane hingamine pikema v\u00e4ljahingamisega soodustab puhkuse eest vastutava paras\u00fcmpaatilise n\u00e4rvis\u00fcsteemi tegevust. Kui hinge kinni hoidmine on ebameeldiv, l\u00fchendage intervalle: peamine on, et v\u00e4ljahingamine oleks sissehingamisest pikem.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Progresseeruv lihasl\u00f5\u00f5gastus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Voodis lamades pingutage umbes 5 sekundit \u00fchte lihasr\u00fchma, n\u00e4iteks labajalgu, seej\u00e4rel l\u00f5dvestage 10\u201320 sekundit ja tunnetage erinevust. Liikuge nii j\u00e4rk-j\u00e4rgult \u00fclespoole kuni \u00f5lgade ja n\u00e4oni. See tehnika on osa CBT-I l\u00f5\u00f5gastusest ja aitab v\u00e4hendada \u00e4revusega sageli kaasnevat kehalist pinget. Populaarne \u201es\u00f5duri meetod\u201c \u00fchendab sisuliselt lihasl\u00f5\u00f5gastuse ja rahustava kujutluspildi, kuigi eraldi uuringuid selle kohta ei ole.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kehaskaneerimine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Suunake suletud silmadega t\u00e4helepanu aeglaselt l\u00e4bi keha varvastest pealaeni, ainult aistinguid j\u00e4lgides ja midagi muutmata. See teadvelolekupraktika juhib t\u00e4helepanu pealet\u00fckkivatelt m\u00f5tetelt eemale ning uuringutes seostatakse teadveloleku programme parema subjektiivse unekvaliteediga.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kognitiivne segamine<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">M\u00f5elge v\u00e4lja neutraalne s\u00f5na, n\u00e4iteks \u201eLEHT\u201c, ja kujutlege iga selle t\u00e4he jaoks v\u00f5imalikult palju omavahel seosetuid esemeid: L-t\u00e4he jaoks l\u00f5vi, lamp, lusikas ja nii edasi. Juhuslikud, emotsionaalselt neutraalsed kujutluspildid meenutavad m\u00f5tteid, mis tekivad loomulikult enne uinumist, ja t\u00f5rjuvad \u00e4revust tekitavaid m\u00f5tteid. Meetodi pakkus v\u00e4lja Kanada kognitiivteadlane, uuringuid on seni v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Paradoksaalne kavatsus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Pimedas lamades hoidke silmad lahti ja \u00e4rge teadlikult p\u00fc\u00fcdke uinuda. See k\u00f5lab kummaliselt, kuid just p\u00fc\u00fcdlused uinuda hoiavad sageli erksust alles ja neist loobudes v\u00e4heneb mure une p\u00e4rast. Paradoksaalset kavatsust kasutatakse \u00fche CBT-I kognitiivse meetodina.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"priezastys\">Unetuse p\u00f5hjused<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Unetust p\u00f5hjustab harva \u00fcks tegur. Enamasti p\u00f5imuvad mitu tegurit: stress, harjumused, hormonaalsed muutused v\u00f5i terviseh\u00e4ired. Kui m\u00f5istate, mis und segab, on lihtsam sobiv lahendus valida.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Stress ja \u00e4revus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Stress on \u00fcks sagedasemaid unetuse p\u00f5hjusi. Pinge ajal aktiveerub s\u00fcmpaatiline n\u00e4rvis\u00fcsteem ning kortisooli ja adrenaliini hulk suureneb, mist\u00f5ttu keha j\u00e4\u00e4b erksaks ka \u00f5htul. Mure une enda p\u00e4rast tugevdab seda n\u00f5iaringi veelgi: mida rohkem p\u00fc\u00fcame uinuda, seda raskem see on. Stressi juhtimisest loe l\u00e4hemalt artiklist <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/stress-sumptomid-ja-kuidas-seda-ohjata\/\">mis on stress ja kuidas seda ohjata<\/a>, kortisooli taset saab aga kodus m\u00f5\u00f5ta <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/bloodo-kortizolio-testas\/\">Bloodo kortisoolitestiga<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Ekraanid ja h\u00e4iritud \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctm<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ere valgus \u00f5htul, eriti ekraanidelt, v\u00f5ib p\u00e4rssida melatoniini ehk niinimetatud pimedushormooni eritumist ja l\u00fckata une algust edasi. Veelgi olulisem on see, et sirvimine, t\u00f6\u00f6 v\u00f5i uudised \u00f5htul hoiavad aju aktiivsena. Vahetustega t\u00f6\u00f6, reisid \u00fcle ajav\u00f6\u00f6ndite ja ebaregulaarne n\u00e4dalavahetuse r\u00e4\u00e4\u017eiim h\u00e4irivad samuti \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi ehk sisemist kella.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Hormonaalsed muutused<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Menopaus<\/strong>: kuumahood ja \u00f6ine higistamine \u00e4ratavad sageli \u00f6\u00f6sel. Loe sellest l\u00e4hemalt artiklist, mis k\u00e4sitleb teemat <a href=\"https:\/\/purama.lt\/miego-sutrikimai-kokia-itaka-turi-moteru-sveikatai\/\">uneh\u00e4ired ja naiste tervis<\/a>.<\/li>\n\n\n<li><strong>Kilpn\u00e4\u00e4rme h\u00e4ired<\/strong>: \u00fclitalitlev kilpn\u00e4\u00e4re v\u00f5ib p\u00f5hjustada \u00e4revust ja uinumisraskusi.<\/li>\n\n\n<li><strong>Rasedus<\/strong>: f\u00fc\u00fcsilised muutused ja sagedasem urineerimine h\u00e4irivad und, eriti viimastel kuudel.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Haigused ja ravimid<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Unetus on sageli m\u00f5ne muu seisundi tunnus. Und h\u00e4irivad uneapnoe, rahutute jalgade s\u00fcndroom, refluks, krooniline valu, astma v\u00f5i depressioon. Ka m\u00f5ned ravimid, n\u00e4iteks steroidid v\u00f5i osa verer\u00f5hku ja meeleolu m\u00f5jutavaid ravimeid, v\u00f5ivad und segada. Ravimeid ei tohiks ise l\u00f5petada ega muuta: seda tasub arutada arstiga.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Eluviis ja harjumused<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Kofeiin<\/strong>: selle poolv\u00e4ljutusaeg on keskmiselt umbes 5 tundi, mist\u00f5ttu p\u00e4rastl\u00f5unane kohv m\u00f5jub veel \u00f5htul. Uuringute \u00fclevaade n\u00e4itab, et kohvi ei tasu juua umbes 8 tundi enne magamaminekut.<\/li>\n\n\n<li><strong>Alkohol<\/strong>: aitab kiiremini uinuda, kuid p\u00e4rsib REM-und ja p\u00f5hjustab \u00e4rkamisi \u00f6\u00f6 teisel poolel.<\/li>\n\n\n<li><strong>Pikk p\u00e4evauni<\/strong>: v\u00e4hendab \u00f5htust unevajadust.<\/li>\n\n\n<li><strong>V\u00e4hene kehaline aktiivsus<\/strong>: liikumise v\u00e4hesust seostatakse halvema unekvaliteediga.<\/li>\n\n\n<li><strong>Rikkalik hiline \u00f5htus\u00f6\u00f6k<\/strong>: raske toit vahetult enne magamaminekut v\u00f5ib p\u00f5hjustada ebamugavust ja refluksi.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"gyvenimo-etapai\">Unetus eri eluetappidel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uneraskuste p\u00f5hjused ja lahendused erinevad vanuse ja elusituatsiooni j\u00e4rgi. Allpool k\u00e4sitleme levinumaid.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Eakamas eas<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Vanusega muutub unevajadus v\u00e4he: \u00fcle 65-aastastel soovitatakse magada 7\u20138 tundi. Muutub une \u00fclesehitus: s\u00fcgavat und j\u00e4\u00e4b v\u00e4hemaks, sisemine kell nihkub varasemaks, mist\u00f5ttu tahetakse varem magama minna ja \u00e4rgatakse varem. Und h\u00e4irivad sagedamini \u00f6ine urineerimine, valu ja kasutatavad ravimid. CBT-I on t\u00f5hus ka eakamas eas, kuid m\u00f5ned unerohud suurendavad eakatel kukkumisohtu, seega peaks nende kasutamise \u00fcle otsustama arst. Aitavad p\u00e4evavalgus, kehaline aktiivsus p\u00e4eva esimesel poolel ja kuni 20\u201330-minutiline p\u00e4evauni.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Vahetustega t\u00f6\u00f6<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00d6\u00f6sel t\u00f6\u00f6tades tuleb magada siis, kui sisemine kell annab m\u00e4rku erksusest. Aitavad m\u00f5ned p\u00f5him\u00f5tted:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>magage p\u00e4rast \u00f6\u00f6vahetust t\u00e4iesti pimedas ja vaikses toas, kasutage pimendavaid kardinaid, unemaski v\u00f5i k\u00f5rvatroppe;<\/li>\n\n<li>kandke hommikul koju minnes p\u00e4ikeseprille, et ere valgus ei annaks kehale m\u00e4rku p\u00e4evast;<\/li>\n\n<li>hoidke p\u00fcsivat p\u00f5hiuneaega, mis kordub nii t\u00f6\u00f6- kui ka vabadel p\u00e4evadel;<\/li>\n\n<li>tarbige kofeiini ainult vahetuse esimesel poolel;<\/li>\n\n<li>vahetage v\u00f5imaluse korral vahetusi p\u00e4rip\u00e4eva: hommikune, p\u00e4evane, \u00f6ine.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Rasedus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uneraskused on k\u00f5ige sagedasemad raseduse viimastel kuudel: segavad suurenenud k\u00f5ht, k\u00f5rvetised, sagedasem urineerimine ja s\u00e4rgkrambid. K\u00f5ige mugavam on magada k\u00fcljel, padi p\u00f5lvede vahel ja k\u00f5hu all. Mis tahes toidulisandeid, sealhulgas melatoniini ja taimseid segusid, tuleks raseduse ajal kasutada ainult arstiga n\u00f5u pidades. Kui on tekkinud vali norskamine v\u00f5i hingamispausid, tasub sellest arstile r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Menopaus<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Perimenopausi ja menopausi ajal h\u00e4irivad und k\u00f5ige sagedamini kuumahood ja \u00f6ine higistamine. Aitavad jahe magamistuba, kerge hingav voodipesu ja kihiline riietus. Kliinilises uuringus v\u00e4hendas CBT-I t\u00f5husalt unetust ka naistel, keda vaevasid kuumahood. Hormoonravi v\u00f5imalusi tuleks arutada arstiga. Loe hormoonide m\u00f5just unele l\u00e4hemalt artiklist, mis k\u00e4sitleb teemat <a href=\"https:\/\/purama.lt\/miego-sutrikimai-kokia-itaka-turi-moteru-sveikatai\/\">uneh\u00e4ired ja naiste tervis<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"miego-fazes\">Unefaasid: mis toimub \u00f6\u00f6sel<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uni on aktiivne protsess. \u00d6\u00f6 jooksul l\u00e4bib keha 4\u20136 unets\u00fcklit, millest iga\u00fcks kestab umbes 90 minutit ning koosneb kergest, s\u00fcgavast ja REM-unest. Une kvaliteeti m\u00e4\u00e4ravad mitte ainult voodis veedetud tunnid, vaid ka see, kas ts\u00fcklid ei katke.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kerge uni<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kerge uni (N1- ja N2-staadium) moodustab umbes poole \u00f6\u00f6sest unest. S\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisagedus ja hingamine aeglustuvad, kehatemperatuur langeb ja lihased l\u00f5\u00f5gastuvad. Selles faasis on lihtne heli v\u00f5i valguse peale \u00e4rgata, kuid N2-staadium on oluline m\u00e4lu ja info kinnistamise jaoks.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">S\u00fcgav uni<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">S\u00fcgav uni (N3-staadium) moodustab umbes 15\u201320 % unest ja seda on k\u00f5ige rohkem \u00f6\u00f6 esimesel poolel. Sel ajal eritub k\u00f5ige rohkem kasvuhormooni, toimub kudede taastumine ja ajus aktiveerub niinimetatud gl\u00fcmfaatiline s\u00fcsteem, mis uuringute j\u00e4rgi uhub v\u00e4lja ainevahetuse j\u00e4\u00e4ke, sealhulgas beeta-am\u00fcloidi. Vanusega s\u00fcgavat und v\u00e4heneb, mist\u00f5ttu eakamad inimesed \u00e4rkavad \u00f6\u00f6sel sagedamini.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">REM-uni<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">REM-uni (ingl. Rapid Eye Movement, kiired silmaliigutused) algab umbes 90 minutit p\u00e4rast uinumist ja pikeneb hommiku poole. Aju t\u00f6\u00f6tab sel ajal peaaegu nagu \u00e4rkvel olles, kuid keha lihased on l\u00f5dvad. REM-uni on oluline emotsioonide t\u00f6\u00f6tlemiseks, m\u00e4luks ja \u00f5ppimiseks ning selle puudust seostatakse \u00e4rrituvuse ja kehvema emotsioonide juhtimisega. REM-und p\u00e4rsib eriti alkohol.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"poveikis\">Kuidas unetus m\u00f5jutab tervist<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">\u00dcks halb \u00f6\u00f6 tervisele suurt kahju ei tee, kuid pikaajaline unepuudus m\u00f5jutab peaaegu k\u00f5iki kehas\u00fcsteeme. Uuringutes seostatakse l\u00fchikest und j\u00e4rgmisega:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>S\u00fcdame talitlus (EPA ja DHA aitavad kaasa s\u00fcdame normaalsele talitlusele)<\/strong>: metaanal\u00fc\u00fcsis oli l\u00fchikest und magavatel inimestel isheemiatv\u00f5ve risk 48 % suurem.<\/li>\n\n\n<li><strong>Isu ja kehakaalu muutused<\/strong>: p\u00e4rast halba \u00f6\u00f6d v\u00e4heneb k\u00fcllastushormooni leptiini ja suureneb n\u00e4ljahormooni greliini hulk, mist\u00f5ttu on lihtsam \u00fcle s\u00fc\u00fca.<\/li>\n\n\n<li><strong>Gl\u00fckoosi ainevahetus<\/strong>: kroonilist unepuudust seostatakse halvema insuliinitundlikkusega.<\/li>\n\n\n<li><strong>Immuunsus<\/strong>: uuringus haigestusid alla 6 tunni maganud inimesed p\u00e4rast kokkupuudet viirusega sagedamini k\u00fclmetusse.<\/li>\n\n\n<li><strong>Meeleolu ja t\u00e4helepanu<\/strong>: unetust seostatakse suurema \u00e4revuse ja depressiooni riskiga, kehvema m\u00e4lu ja aeglasema reaktsiooniga.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4iskasvanutel soovitatakse regulaarselt magada v\u00e4hemalt 7 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas, kuid vajadus on individuaalne.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"gydymas\">Unetuse ravi: mida soovitavad juhised<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa unetuse juhistes (2023) on kroonilise unetuse ravi esimene valik unetuse kognitiiv-k\u00e4itumisteraapia (CBT-I). See aitab enamikku inimesi ja selle m\u00f5ju p\u00fcsib kauem kui p\u00e4rast unerohtude kasutamise l\u00f5petamist.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida CBT-I h\u00f5lmab<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>Stiimulikontroll<\/strong>: voodi on ainult magamiseks ja \u00e4rkvel olles ei lamata voodis kauem kui umbes 20 minutit.<\/li>\n\n\n<li><strong>Uneaja piiramine<\/strong>: voodis veedetud aega l\u00fchendatakse ajutiselt tegeliku une kestuseni, et unevajadus tugevneks, ja seej\u00e4rel pikendatakse j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/li>\n\n\n<li><strong>Kognitiivsed meetodid<\/strong>: muudetakse \u00e4revust tekitavaid m\u00f5tteid une kohta, n\u00e4iteks \u201ekui ma v\u00e4lja ei maga, ei suuda ma homme midagi teha\u201c.<\/li>\n\n\n<li><strong>L\u00f5\u00f5gastustehnikad<\/strong>: hingamisharjutused, progresseeruv lihasl\u00f5\u00f5gastus.<\/li>\n\n\n<li><strong>Uneh\u00fcgieen<\/strong>: p\u00e4evakava, keskkond ja \u00f5htused harjumused.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">CBT-I-d saab l\u00e4bida koos ps\u00fchholoogi v\u00f5i arstiga, samuti digitaalsete programmide kaudu. Unerohtusid v\u00f5ib v\u00e4lja kirjutada l\u00fchiajaliselt, kuid otsuse nende kohta teeb arst.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Millal p\u00f6\u00f6rduda arsti poole<\/h3>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>unetus kestab kauem kui 3 kuud v\u00f5i h\u00e4irib tugevalt p\u00e4evast toimetulekut;<\/li>\n\n\n<li>norskate valjult ja l\u00e4hedased m\u00e4rkavad une ajal hingamispause;<\/li>\n\n\n<li>tunnete \u00f5htul jalgades ebameeldivaid aistinguid ja vajadust neid liigutada;<\/li>\n\n\n<li>uinute p\u00e4eval sobimatul ajal, n\u00e4iteks autot juhtides;<\/li>\n\n\n<li>tunnete samal ajal pikaajaliselt halba meeleolu v\u00f5i \u00e4revust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"miego-higiena\">Uneh\u00fcgieen: harjumused, mis aitavad<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Uneh\u00fcgieen \u00fcksi ravib kroonilist unetust harva, kuid ilma selleta toimivad teised meetodid halvemini. Olulisemad harjumused:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>P\u00fcsiv p\u00e4evakava<\/strong>: minge magama ja t\u00f5uske sarnasel ajal, ka n\u00e4dalavahetustel.<\/li>\n\n\n<li><strong>Hommikune valgus<\/strong>: 15\u201330 minutit p\u00e4evavalgust hommikul aitab sisemist kella reguleerida.<\/li>\n\n\n<li><strong>Jahe ja pime magamistuba<\/strong>: umbes 18\u201320 \u00b0C temperatuur, kardinad v\u00f5i unemask, vaikus.<\/li>\n\n\n<li><strong>Ekraanid<\/strong>: tund enne magamaminekut pange telefon \u00e4ra. Kui t\u00f6\u00f6tate \u00f5htul ekraani taga, v\u00f5ite valida sinist valgust blokeerivad prillid, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/melamedic-sertifitseeritud-uneprillid-bern-ii\/\">MelaMedic BERN II uneprillid<\/a>.<\/li>\n\n\n<li><strong>Liikumine<\/strong>: regulaarset kehalist aktiivsust seostatakse parema unekvaliteediga, kuid intensiivsed treeningud on parem l\u00f5petada v\u00e4hemalt 2\u20133 tundi enne magamaminekut.<\/li>\n\n\n<li><strong>\u00d5htus\u00f6\u00f6k<\/strong>: s\u00f6\u00f6ge 2\u20133 tundi enne magamaminekut ning v\u00e4ltige v\u00e4ga rasvaseid v\u00f5i v\u00fcrtsikaid roogasid.<\/li>\n\n\n<li><strong>\u00d5htune rituaal<\/strong>: raamat, soe vann, rahulik vestlus v\u00f5i hingamisharjutused annavad kehale m\u00e4rku, et p\u00e4ev hakkab l\u00f5ppema.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"miego-stebejimas\">Une j\u00e4lgimine: nutikellad ja unep\u00e4evik<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Nutikellad ja -s\u00f5rmused hindavad und liikumise ja s\u00fcdame l\u00f6\u00f6gisageduse p\u00f5hjal. Uuringud n\u00e4itavad, et une koguaega hindavad need \u00fcsna t\u00e4pselt, kuid unefaase m\u00e4\u00e4ravad tunduvalt ebat\u00e4psemalt kui pol\u00fcsomnograafia ehk uneuuring laboris. Seet\u00f5ttu tasub nende andmeid vaadelda suundumustena, mitte diagnoosina.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Liigne t\u00e4helepanu unen\u00e4itajatele v\u00f5ib ka kahjustada. Teadlased nimetavad seda n\u00e4htust ortosomniaks: inimene p\u00fc\u00fcab nii v\u00e4ga \u201et\u00e4iusliku\u201c uneskoori poole, et mure selle p\u00e4rast hakkab uinumist segama. Kui andmed tekitavad rohkem \u00e4revust kui kasu, tasub seade m\u00f5neks ajaks \u00e4ra panna.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Unep\u00e4evik<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ige lihtsam ja kasulikum vahend on unep\u00e4evik, mida t\u00e4idate 1\u20132 n\u00e4dalat igal hommikul. Kirjutage \u00fcles:<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>millal l\u00e4ksite magama ja kui kaua uinumine aega v\u00f5ttis;<\/li>\n\n<li>mitu korda \u00e4rkasite ja kui kaua \u00e4rkvel olite;<\/li>\n\n<li>millal \u00e4rkasite ja t\u00f5usite;<\/li>\n\n<li>kohv, alkohol, p\u00e4evauni ja kehaline aktiivsus;<\/li>\n\n<li>kuidas end p\u00e4eval tundsite.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00e4eviku p\u00f5hjal saab arvutada une efektiivsuse: uneaeg jagatakse voodis veedetud ajaga ja korrutatakse 100-ga. Umbes 85 % ja rohkem loetakse heaks n\u00e4itajaks. P\u00e4evik on CBT-I alus ja tuleb v\u00e4ga kasuks arsti juurde minnes.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"papildai\">Toidulisandid uneks: mida n\u00e4itavad t\u00f5endid<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Toidulisandid ei ole unetuse ravi ega asenda CBT-I-d v\u00f5i arsti konsultatsiooni. Siiski on m\u00f5nel ainel ELis lubatud tervisev\u00e4ited, teisi aga alles uuritakse. Neid r\u00fchmi on oluline eristada.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-table\"><table class=\"has-fixed-layout\"><thead><tr><th>Materjal<\/th><th>ELis lubatud tervisev\u00e4ide<\/th><th>Mida n\u00e4itavad uuringud<\/th><\/tr><\/thead><tbody><tr><td>Melatoniin<\/td><td>Aitab v\u00e4hendada uinumiseks kuluvat aega (kui tarbida 1 mg vahetult enne magamaminekut)<\/td><td>M\u00f5ju on v\u00e4ike, sobib k\u00f5ige paremini l\u00fchiajaliseks kasutamiseks ja \u00f6\u00f6p\u00e4evar\u00fctmi h\u00e4irete korral<\/td><\/tr><tr><td>Magneesium<\/td><td>Aitab kaasa n\u00e4rvis\u00fcsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele ps\u00fchholoogilisele talitlusele ning aitab v\u00e4hendada v\u00e4simust ja kurnatust<\/td><td>Otseseid t\u00f5endeid m\u00f5just unetusele on v\u00e4he<\/td><\/tr><tr><td>L-teaniin<\/td><td>Puudub<\/td><td>Uuritakse l\u00f5\u00f5gastumise ja unekvaliteedi kontekstis, uuringud on v\u00e4ikesed<\/td><\/tr><tr><td>A\u0161vagandha<\/td><td>Puudub<\/td><td>M\u00f5ned v\u00e4ikesed uuringud unen\u00e4itajatega, t\u00f5endid on piiratud<\/td><\/tr><tr><td>Palderjan, kannatuslill<\/td><td>Puudub<\/td><td>Euroopa unetuse juhised neid ebapiisavate t\u00f5endite t\u00f5ttu ei soovita<\/td><\/tr><\/tbody><\/table><\/figure>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Melatoniin<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Melatoniin on hormoon, mida keha toodab pimedas. ELis lubatud tervisev\u00e4ide: melatoniin aitab v\u00e4hendada uinumiseks kuluvat aega, kui tarbida 1 mg vahetult enne magamaminekut. Euroopa unetuse juhised ei soovita melatoniini kroonilise unetuse raviks tavaliselt, sest selle m\u00f5ju on v\u00e4ike. Ravimite kasutamise, raseduse ajal v\u00f5i laste puhul tasub melatoniini arutada arstiga.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Magneesium<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Magneesium aitab kaasa n\u00e4rvis\u00fcsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele ps\u00fchholoogilisele talitlusele ning aitab v\u00e4hendada v\u00e4simust ja kurnatust. Need on ELis lubatud tervisev\u00e4ited, kuid need ei ole v\u00e4ited une kohta. \u00d5htul valitakse sageli h\u00e4sti talutavaid magneesiumi vorme, n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/vitalharmony-magneesium-bisglutsinaat\/\">VitalHarmony magneesiumbisgl\u00fctsinaat<\/a>, mille kapslis on 133 mg magneesiumi, v\u00f5i <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/l-cell-magneesium-l-treonaat-450mg-kapslid-120-tk\/\">L Cell magneesium-L-treonaat<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">L-teaniin ja ashwagandha<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">L-teaniin on rohelises tees leiduv aminohape, mida uuritakse l\u00f5\u00f5gastumise ja unekvaliteedi kontekstis. N\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/l-cell-l-teaniin-200mg-kapslid-30-tk\/\">L Cell L-teaniini<\/a> kapslis on 200 mg L-teaniini.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Ashwagandha on ajurveeda traditsioonis kasutatav taim, mille m\u00f5ju unele on uuritud m\u00f5nes v\u00e4ikeses uuringus. Sellel ei ole ELis lubatud tervisev\u00e4iteid ning ravimite kasutamise, kilpn\u00e4\u00e4rmehaiguste v\u00f5i raseduse korral tuleks ashwagandha kasutamist arutada arstiga. Mahedat <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/natures-finest-mahe-asvagandha-pulber\/\">Nature&#8217;s Finest ashwagandha pulbrit<\/a> on mugav segada \u00f5htusesse jooki.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Taimsed segud<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Taimsete segude koostis on erinev, seega tasub silti lugeda. N\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/toode\/epycure-fast-sleep-guminukai-miegui-ir-miego-kokybei-palaikyti-misko-uogu-sk\/\">EPYCURE FAST SLEEP kummikommides<\/a> on kannatuslille, India nardi ja naistepuna ekstrakte. Naistepuna koostoimib paljude ravimitega, sealhulgas hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite ja antidepressantidega, seega ravimeid kasutades tuleb kindlasti n\u00f5u pidada arsti v\u00f5i apteekriga.<\/p>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">K\u00f5ik une ja \u00f5htuse rituaali tooted leiate kategooriast <a href=\"https:\/\/purama.lt\/ee\/product-category\/toidulisandid-pikaealisuse-tagamiseks\/stress-ja-uni\/une-kvaliteet\/\">unekvaliteet<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"mitai\">Levinumad m\u00fc\u00fcdid une kohta<\/h2>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Une kohta liigub palju uskumusi, mis pole mitte ainult valed, vaid v\u00f5ivad unetust ka s\u00fcvendada.<\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><strong>\u201eK\u00f5igil on vaja t\u00e4pselt 8 tundi und.\u201c<\/strong> T\u00e4iskasvanutel soovitatakse magada v\u00e4hemalt 7 tundi, kuid individuaalne vajadus erineb. Parim n\u00e4itaja on enesetunne p\u00e4eval, mitte number.<\/li>\n\n<li><strong>\u201eN\u00e4dalavahetusel saab und tasa teha.\u201c<\/strong> Pikem uni n\u00e4dalavahetusel v\u00e4hendab osaliselt v\u00e4simust, kuid suur erinevus t\u00f6\u00f6p\u00e4evade ja n\u00e4dalavahetuse p\u00e4evakava vahel h\u00e4irib sisemist kella, mist\u00f5ttu on p\u00fchap\u00e4eva \u00f5htul raskem uinuda.<\/li>\n\n<li><strong>\u201eMida kauem voodis lamad, seda rohkem magad.\u201c<\/strong> Tegelikult on vastupidi: pikk \u00e4rkvel lamamine n\u00f5rgestab unevajadust ja tugevdab voodi seost \u00e4rkvel olekuga. Seep\u00e4rast l\u00fchendab CBT-I voodis veedetud aega ajutiselt.<\/li>\n\n<li><strong>\u201eKlaas veini aitab paremini v\u00e4lja magada.\u201c<\/strong> Alkohol aitab kiiremini uinuda, kuid p\u00e4rsib REM-und ja p\u00f5hjustab \u00e4rkamisi \u00f6\u00f6 teisel poolel.<\/li>\n\n<li><strong>\u201eVanemaks saades on und vaja palju v\u00e4hem.\u201c<\/strong> Vajadus j\u00e4\u00e4b sarnaseks, v\u00e4heneb v\u00f5ime kaua ja s\u00fcgavalt magada.<\/li>\n\n<li><strong>\u201eMelatoniin on unerohi.\u201c<\/strong> Melatoniin annab kehale m\u00e4rku, et \u00f6\u00f6p\u00e4eva pime aeg on k\u00e4es, kuid ei toimi rahustina. Selle ELis lubatud tervisev\u00e4ide puudutab ainult uinumiseks kuluva aja v\u00e4hendamist.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"duk\">Korduma kippuvad k\u00fcsimused<\/h2>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mis on unetus?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Unetus on uneh\u00e4ire, mille puhul on raske uinuda, \u00e4rgatakse sageli \u00f6\u00f6sel v\u00f5i liiga vara hommikul ning seet\u00f5ttu tuntakse p\u00e4eval v\u00e4simust. Krooniliseks peetakse unetust siis, kui raskused korduvad v\u00e4hemalt 3 \u00f6\u00f6l n\u00e4dalas kauem kui 3 kuud.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mida teha, kui ma ei saa uinuda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, t\u00f5uske voodist, tegelege h\u00e4mara valguse juures millegi rahulikuga ja minge tagasi alles siis, kui uni tuleb. \u00c4rge vaadake kella ja t\u00f5uske j\u00e4rgmisel hommikul tavalisel ajal, isegi kui magasite v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas kiiresti uinuda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Aitab aeglane hingamine pikema v\u00e4ljahingamisega, n\u00e4iteks 4-7-8 meetod, progresseeruv lihasl\u00f5\u00f5gastus v\u00f5i kognitiivne segamine. Kui te ei uinu umbes 20 minuti jooksul, t\u00f5uske voodist ja minge tagasi, kui uni tuleb. Pikemas plaanis aitab kiiremini uinuda p\u00fcsiv \u00e4rkamisaeg.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Millised on unetuse sagedasemad p\u00f5hjused?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Sagedasemad p\u00f5hjused on stress ja \u00e4revus, ebaregulaarne p\u00e4evakava, kofeiin ja alkohol \u00f5htul, ekraanid enne magamaminekut, hormonaalsed muutused, n\u00e4iteks menopaus, ning haigused, nagu uneapnoe v\u00f5i krooniline valu.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kuidas ravitakse kroonilist unetust?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Euroopa unetuse juhised soovitavad kroonilise unetuse korral esmalt unetuse kognitiiv-k\u00e4itumisteraapiat (CBT-I). See muudab uneharjumusi ja m\u00f5tteid une kohta ning selle m\u00f5ju p\u00fcsib kaua. Ravimeid v\u00f5ib l\u00fchiajaliselt m\u00e4\u00e4rata arst.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kas melatoniin aitab unetuse vastu?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">ELis lubatud tervisev\u00e4ide: melatoniin aitab v\u00e4hendada uinumiseks kuluvat aega, kui enne magamaminekut tarbitakse 1 mg. Selle m\u00f5ju on siiski v\u00e4ike, seet\u00f5ttu ei soovita Euroopa juhised seda kroonilise unetuse raviks tavaliselt.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kas magneesium aitab uinuda?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Magneesium aitab kaasa n\u00e4rvis\u00fcsteemi normaalsele talitlusele ja normaalsele ps\u00fchholoogilisele talitlusele ning aitab v\u00e4hendada v\u00e4simust ja kurnatust. Otseseid t\u00f5endeid, et magneesium ravib unetust, on v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Mitu tundi peab t\u00e4iskasvanu magama?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">T\u00e4iskasvanutel soovitatakse regulaarselt magada v\u00e4hemalt 7 tundi \u00f6\u00f6p\u00e4evas. Individuaalne vajadus erineb, seega on oluline ka see, kuidas te end p\u00e4eval tunnete.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Millal p\u00f6\u00f6rduda unetuse t\u00f5ttu arsti poole?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">P\u00f6\u00f6rduge arsti poole, kui unetus kestab kauem kui 3 kuud v\u00f5i h\u00e4irib oluliselt igap\u00e4evaelu, kui norskate valjult ja m\u00e4rgatakse hingamispause, kui uinute p\u00e4eval sobimatul ajal v\u00f5i tunnete samal ajal pikaajaliselt halba meeleolu.<\/p>\n\n\n\n<h3 class=\"wp-block-heading\">Kas pikaajalist unetust saab ravida ilma ravimiteta?<\/h3>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\">Enamasti jah. CBT-I, p\u00fcsiv p\u00e4evakava ja uneh\u00fcgieen aitavad enamikku kroonilise unetusega inimesi ning nende m\u00f5ju p\u00fcsib kauem kui unerohtudel.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\" id=\"saltiniai\">Allikad<\/h2>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1111\/jsr.14035\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Riemann D. jt (2023)<\/a>. The European Insomnia Guideline: An update on the diagnosis and treatment of insomnia 2023. Journal of Sleep Research.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/eur-lex.europa.eu\/eli\/reg\/2012\/432\/oj\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Komisjoni m\u00e4\u00e4rus (EL) nr 432\/2012<\/a> toidu kohta esitatavate lubatud tervisealaste v\u00e4idete kohta.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1093\/eurheartj\/ehr007\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Cappuccio F. P. jt (2011)<\/a>. Une kestus ja s\u00fcdame-veresoonkonna haiguste risk. European Heart Journal.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1126\/science.1241224\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Xie L. jt (2013)<\/a>. Sleep drives metabolite clearance from the adult brain. Science.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.smrv.2023.101764\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Gardiner C. jt (2023)<\/a>. Kofeiini m\u00f5ju unele: s\u00fcstemaatiline \u00fclevaade ja metaanal\u00fc\u00fcs. Sleep Medicine Reviews.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.5665\/sleep.4968\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Prather A. A. jt (2015)<\/a>. Une kestus ja vastuv\u00f5tlikkus k\u00fclmetusele. Sleep.<\/li>\n\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.5665\/sleep.4716\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Watson N. F. jt (2015)<\/a>. Soovitatav t\u00e4iskasvanu une kestus. Sleep.<\/li>\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.sleh.2014.12.010\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Hirshkowitz M. jt (2015)<\/a>. National Sleep Foundation&#8217;s sleep time duration recommendations. Sleep Health.<\/li>\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1001\/jamainternmed.2016.1795\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">McCurry S. M. jt (2016)<\/a>. CBT-I perimenopausis ja menopausis naistel: randomiseeritud kliiniline uuring. JAMA Internal Medicine.<\/li>\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.5664\/jcsm.6472\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Baron K. G. jt (2017)<\/a>. Orthosomnia: Are Some Patients Taking the Quantified Self Too Far? Journal of Clinical Sleep Medicine.<\/li>\n\n<li><a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1093\/sleep\/zsaa291\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Chinoy E. D. jt (2021)<\/a>. Performance of seven consumer sleep-tracking devices compared with polysomnography. Sleep.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><em>See artikkel on hariva iseloomuga ega asenda arsti konsultatsiooni. Toidulisandid ei asenda t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslikku ja tasakaalustatud toitumist ega tervislikku eluviisi.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Atnaujinta: 2026-11-19 Nemiga yra miego sutrikimas, kai sunku u\u017emigti, da\u017enai pabundama nakt\u012f arba per anksti ryte ir d\u0117l to dien\u0105 jau\u010diamas nuovargis, nors miegui buvo pakankamai laiko. Trumpalaiki\u0173 nemigos epizod\u0173 bent kart\u0105 patiria ma\u017edaug tre\u010ddalis suaugusi\u0173j\u0173, o l\u0117tine nemiga, kai sunkumai kartojasi bent 3 naktis per savait\u0119 ilgiau nei 3 m\u0117nesius, vargina apie 10 % [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":38,"featured_media":38846,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[344],"tags":[],"class_list":["post-38842","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-miegas"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38842","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/38"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38842"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38842\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":54743,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/38842\/revisions\/54743"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/38846"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38842"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=38842"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/purama.lt\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=38842"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}